Sõja 942. päev.Umerov: Ukraina ootab Prantsusmaa hävitajaid ja peab kõnelusi teistega
Jätkuvad Vene Föderatsiooni vägede rünnakud Donetski piirkonnas, kus laupäeva seisuga on edusamme tehtud peamiselt vaid Toretski keskosas ja edelas. Samas kinnitas Ukraina, et neil õnnestus laupäeval tabada kaht Venemaa lõuna- ja lääneosas asuvat relvaladu. Ukraina ootab lisaks F-16 hävituslennukitelt ka Prantsusmaalt ja ka teiste riikide hävitajaid, ütles riigi kaitseminister Rustem Umerov.
Oluline 22. septembril kell 21.25:
- Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda;
- Umerov: Ukraina ootab Prantsusmaalt hävitajaid ja peab kõnelusi teistega;
- Ukraina tõrjus öösel 80 Vene ründedroonist 71;
- Zelenski kinnitas kahe Venemaa relvalao tabamist laupäeval;
Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles USA väljaandele The New Yorker antud intervjuus, et kui USA president Joe Biden lükkaks tema esitatava võiduplaani tagasi, oleks see kohutav ja viiks suure hulga hukkunutega pika sõjani.
Zelenski sõnul on võiduplaan välja töötatud, arvestades Bideni toetust sellele. "Kui ta ei taha seda toetada, siis ma ei saa teda sundida. Kui ta keeldub, siis me peame jätkama elu plaan B järgi (mille järgi Ukraina elab praegu - toim.). Ja sellest on kahju," ütles Zelenski.
Ajakirjanik küsis, mis juhtuks, kui Biden ei toeta võiduplaani. "See oleks kohutav. See tähendaks, et Biden ei taha lõpetada sõda viisil, mis jätaks Venemaa võidust ilma. Ja meil oleks väga pikk sõda – võimatu, kurnav olukord, mis viiks suure hulga inimeste hukkumiseni," vastas Zelenski.
Ukraina president lisas aga, et ta ei saa Bidenit milleski süüdistada. "Ta siiski tegi võimsa, ajaloolise sammu, kui otsustas sõja alguses meid toetada, mis julgustas meie teisi partnereid sama tegema. Me tunnustame Bideni suurt saavutust selles mõttes. Tema selline samm oli juba ajalooline võit," selgitas Zelenski.
Zelenski rõhutas, et võiduplaani eesmärk on Ukrainat kiiresti tugevdada. "Tugev Ukraina sunniks (Venemaa liidrit Vladimir) Putinit istuma läbirääkimistelaua taha. Ma olen selles veendunud. Kui ma varem üksnes rääkisin sellest, siis nüüd olen ma pannud selle paberile konkreetsete argumentide ja sammudega, mis tugevdaks Ukrainat oktoobris, novembris ja detsembris, ning muudaks sõja lõpetamise diplomaatilisel teel võimalikuks," rääkis ta.
Umerov: Ukraina ootab Prantsusmaalt hävitajaid ja peab kõnelusi teistega
Ukraina ootab oma partnerriikidelt mitte ainult USA päritolu hävituslennukeid F-16, vaid ka prantslaste Mirage-2000 ning peab kõnelusi Rootsi JAS-39 Gripenite ja Saksa-Briti Eurofighter Typhoonide saamiseks, ütles pühapäeval Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.
Minister märkis, et Ukraina saavutab selles valdkonnas peatselt tulemusi, millest siis ka teada antakse.
Umerovi sõnul keskendus Ukraina eelmisel aastal pilootide väljaõppele ja vajaliku taristu ehitamisele. Sel aastal aga sellele, kuidas tugevneda nii palju, et saada vaenlase vastu ülekaal õhus.
"Vaenlane kasutab kuni 300 lennukit ja kuni 300 helikopterit," lisas ta.
Ukraina tõrjus öösel 80 Vene ründedroonist 71
Ukraina õhujõud kinnitasid, et likvideerisid ööl vastu pühapäeva 80 Vene vägede Shahed droonist 71. Kuue drooni puhul pole nende asukoht teada.
Teates on öeldud, et Vene väed andsid Luhanski oblasti õhuruumist löögi kahe juhitava raketiga X-59/69 ning lähetas Jeiskist ja Kurskist Ukraina peale 80 ründedrooni.
Ukraina õhutõrjel tuli tegutseda Hmelnõtskõi, Vinnõtsja, Tšerkassõ, Kirovohradi, Žõtomõri, Kiievi, Sumõ, Poltava, Hersoni ja Mõkolajivi oblastites.
Poltava oblasti kuberner Filip Pronin ütles sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnak tabas piirkonna energiataristut, kuid kannatanuid ei olnud.
Sõjablogijad: RS-28 Sarmati katsetamine kukkus läbi
Venelaste kontinentidevahelise tuumapeadega raketi RS-28 Sarmati katsetamine Plesetski polügoonil Arhangelski oblastis oli läbikukkumine, kirjutavad sõjablogijad sotsiaalmeediarakenduses X.
Satelliidipiltide põhjal plahvatas rakett šahtis, jättes maha tohutu kraatri ja hävitades katsepaiga.
See on venelastel vähemalt neljas ebaõnnestunud katse katsetada Sarmati - raketti, millega venelased Londonit ja Washingtoni pidevalt hirmutavad.
RS-28 Sarmat (vene keeles РС-28 "Сармат"; NATO koodnimi SS-X-30) on Venemaa viienda põlvkonna strateegiline raketikompleks mitmeastmelise mandritevahelise ballistilise raketiga.
Sarmati esimene (nagu ka viimane) edukas katse toimus 20. aprillil 2022. Novembris 2022 ilmus Vene meedias teade, et alustati Vene uusima ballistilise raketi Sarmat saritootmist.
The testing of the RS-28 Sarmat at the Plesetsk test site in the Arkhangelsk region was, to put it mildly, a failure.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 22, 2024
Based on satellite footage, the missile exploded in a silo, leaving a huge crater and destroying the test site.
This is at least the fourth failed attempt to… pic.twitter.com/gQ1MMamaoe
ISW: Vene väed edenesid Toretski keskosas ja asulast edelas
Kinnitatud andmetel liikusid Vene väed hiljuti edasi Donetski oblastis Toretski linna keskosas ja linnast edela pool, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).
Vene väed jätkasid pealetungioperatsioone Pokrovskist idas ja kagus, kuid ei saavutanud edusamme, lisas mõttekoda.
Vene väed jätkasid reedel ja laupäeval pealetungioperatsioone Tšassiv Jari ja Siverski lähistel, kuid ei teinud ka seal edusamme, mis oleksid kinnitust leidnud.
Vene väed korraldasid hiljuti tugevdatud pataljonisuuruse mehhaniseeritud rünnaku Kurahhove suunas (Donetski linnast läänes) ja jätkasid laupäeval pealetungi selles piirkonnas, kuid ei saavutanud edu.
Vene väed edenesid hiljuti Vuhledarist läänes ja viisid piirkonnas läbi pataljonisuuruse mehhaniseeritud rünnaku.
Donetsk Oblast: Russian forces recently made confirmed advances in central Toretsk and southwest of the settlement.
— Institute for the Study of War (@TheStudyofWar) September 22, 2024
Russian forces continued offensive operations east and southeast of Pokrovsk but did not make any confirmed gains.
Russian forces continued offensive operations… https://t.co/pXiGvqNfWG pic.twitter.com/WpBVKehhAs
Zelenski kinnitas kahe Venemaa relvalao tabamist laupäeval
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas laupäeval Vene allikate teateid, et Kiiev tabas kaht Venemaa lõuna- ja lääneosas asuvale relvaladu, sealhulgas üht Vene vägede võtmeobjekti; Vene võimud olid varem teatanud evakuatsioonist ja kuulutasid välja kohaliku eriolukorra.
Kiiev teatas ka, et Venemaa rünnakutes Zelenski kodulinnale Krõvõi Rihile hukkusid 12-aastane poiss ja kaks 70. eluaastates naist.
Venemaa õhulöögis Nikopoli linnale said surma 12-aastane tüdruk ja 20. eluaastates naine.
Rünnakud toimusid enne Zelenski eelseisvat reisi USA-sse, kus ta peab tutvustama oma plaane, kuidas lõpetada pea 31 kuud kestnud sõda.
"Tabasime veel üht Venemaa arsenali ja see oli vaenlase jaoks märkimisväärne," ütles Zelenski õhtuses videopöördumises.
"Need olid laod, kus Venemaa hoidis taktikalisi rakette ja juhitavaid pomme – kõike, mida Venemaa kasutab meie linnade ja positsioonide terroriseerimiseks," lisas ta.
Kiiev teatas, et tabas relvaladu Lõuna-Krasnodari oblastis Tihhoretski linna lähedal, nimetades seda üheks Moskva "kolmest suurimast laskemoona ladustamise baasist", mis on tähtis Venemaa logistika jaoks.
Samuti teatati relvalao tabamisest Tveri oblastis.
"Ma tahan rõhutada, et teeme seda oma võimete ja relvadega," ütles Zelenski.
"Ilma vahenditeta, mida meie partnerid suudavad pakkuda ja mis võiksid oluliselt kiirendada selle sõja lõppu, hävitades Venemaa rünnakupotentsiaali."
Eelseisval USA-reisil peaks Zelenski tegema veel ühe katse veenda Washingtoni lubama Kiievil rünnata sihtmärke Venemaal lääne tarnitud kaugmaarelvadega.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1500 sõdurit
Ööpäeva kaotus elavjõus - 1500 sõdurit -, kelle hulka on loetud nii surnud kui ka haavatud on viimaste kuude kõrgemaid. Suurim arv elavjõu kaotusi oli 12. mail, kui Ukraina nimetas hukkunute-haavatute arvuks 1740 inimest.
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 642 420 (võrdlus eelmise päevaga +1500);
- tankid 8768 (+22);
- jalaväe lahingumasinad 17 222 (+52);
- suurtükisüsteemid 18 333 (+63);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1195 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 949 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 15 628 (+67);
- tiibraketid 2595 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 25 023 (+57);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 3144 (+19).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: BNS, Reuters, Ukrainska Pravda, The New Yorker