Satelliidi Maxar 21. septembril jäädvustatud fotodel on näha 60-meetrise läbimõõduga kraatrit Põhja-Venemaal Plessetski kosmodroomil asunud raketišahti juures. See annab tunnistust ulatuslikest kahjustustest, mida kuu alguses tehtud piltidel näha ei olnud.

RS-28 Sarmat (vene keeles РС-28 "Сармат"; NATO koodnimi SS-X-30) on Venemaa viienda põlvkonna strateegiline raketikompleks mitmeastmelise mandritevahelise ballistilise raketiga.

Sarmat on mõeldud tuumalõhkepeade toimetamiseks tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvate sihtmärkide tabamiseks Ameerikas või Euroopas, kuid selle väljatöötamist on takistanud katsetuste nurjumised ja muud viivitused.

"Kõigi märkide järgi oli see ebaõnnestunud katse. Seal on suur auk maa sees," ütles Genfis töötav analüütik Pavel Podvig, kes juhib seal Vene tuumajõudude uurimise projekti. "Raketi ja stardišahtiga toimus tõsine vahejuhtum," lisas ta uudisteagentuurile Reuters.

Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) teadur Timothy Wright ütles, et raketihoidla vahetult ümbritseva ala hävimine viitab kohe pärast raketi starti toimunud rikkele.

"Üks võimalik põhjus on see, et [raketi] esimene aste (kiirendi) kas ei käivitunud korralikult või seda tabas katastroofiline mehaaniline rike, mistõttu rakett kukkus tagasi šahti või maandus selle lähedale ja plahvatas," ütles ta Reutersile.

Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtasutuse tuumaspetsialist James Acton postitas sotsiaalmeediavõrgustikus X, et enne ja pärast katsetust tehtud satelliidipildid olid "väga veenvad selle suhtes, et toimus suur plahvatus" ja ta lisas, et on veendunud, et Sarmati katse ebaõnnestus.

Korduvad tagasilangused

Raketi RS-28 Sarmat, mida läänes tuntakse nime all Satan II, lennuulatus on 18 000 km (11 000 miili), see on 35 meetri pikkune ja selle stardikaal on üle 208 tonni. Vene meedia teatel suudab see kanda kuni 16 sõltumatult sihitavat tuumalõhkepead ja hüperhelikiirusel liikuvaid sõidukeid Avangard– uut süsteemi, millele Vene presidendi Vladimir Putini sõnul ei ole läänes võrdseid.

Venemaa on kunagi lubanud, et Sarmat saab valmis 2018. aastaks, vahetades välja nõukogudeaegse raketi SS-18, kuid hiljem on selle kasutuselevõtu tähtaega korduvalt edasi lükatud.

Putin ütles 2023. aasta oktoobris, et Venemaa on raketi kallal töö peaaegu lõpetanud. Toonane kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et see peaks moodustama "Venemaa maa peal paiknevate strateegiliste tuumajõudude aluse".

IISS-i analüütik Wright rõhutas siiski, et testi ebaõnnestumine ei tähenda tingimata, et Sarmati programm oleks ohus.

"Aga tegemist on siiski Sarmati neljanda järjestikuse tõrkega selle katsetamisel, mis vähemalt lükkab veelgi edasi selle juba hilinenud kasutuselevõttu ja võib maksimaalselt tekitada küsimusi programmi elujõulisuse kohta," ütles ta.

Wright ütles, et raketi stardi nurjumisega tekkinud kahjustused Arhangelski oblastis, Moskvast umbes 800 km põhja pool asuvas Plessetski kormodroomil mõjutavad ka Sarmati programmi.

Viivitused avaldaksid survet hoida töökorras ja valmisolekus praegu Venemaa relvastuses olevaid vananenud rakette SS-18, mida Sarmat on mõeldud asendama, kuna need peavad jääma teenistusse oodatust kauemaks, ütles Wright.

Endine Venemaa ja Nõukogude relvastuskontrolli ametnik Nikolai Sokov ütles, et tema eelduste kohaselt jätkab Moskva tööd Makejevi raketikonstrueerimisbüroo toote Sarmatiga.

Ta ütles, et Vene armee on näidanud üles soovi säilitada konkurents konkureerivate konstruktorite vahel ja ei sooviks seetõttu sõltuda ainult Makejevi büroo rivaalist Moskva soojustehnoloogia instituudist kui kõigi rakettide ainsast allikast.

ISW: katsetuse nurjumine võib anda tunnistust sanktsioonide mõjust

Ka mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) kommentaaris märgitakse, et Plessetski kosmodroomist tehtud satelliidifotod annavad tunnistust mandritevahelise ballistilise raketi RS-28 Sarmat ebaõnnestunud katsetusest.

"Pilt näitab suurt kraatrit Jubileinaja stardišahtis, kust Vene väed on ka varem korraldanud Sarmati raketi katselisi väljatulistamisi. […] Väidetavalt muudeti Jubileinaja šahti spetsiaalselt Sarmati startimiseks," teatas ISW.

Venemaa kavatseb Sarmatiga asendada nõukogudeaegse raketi SS-18 (läänes tuntud ka nimega Satan) ja kiirendas Sarmati arendamist pärast seda, kui leping hankida SS-18 komponente Ukrainast varises kokku pärast Venemaa sõja algust Ukraina vastu 2014. aastal, selgitas ISW.

"Sarmati arendus on aga korduvalt viibinud ja see hiljutine ilmselgelt ebaõnnestunud katsetus oleks praeguseks juba neljas Sarmati ebaõnnestunud test. Venemaa on Sarmati raketti edukalt testinud vaid korra, 2022. aasta aprillis, kuid sellest hoolimata on see väidetavalt pandud 2023. aasta septembris lahinguvalvesse," seisis ISW teates.

Analüütikud ütlesid ISW-le ka, et viimane ilmselgelt ebaõnnestunud Sarmati katsetus ei viita tingimata sellele, et Venemaa olemasolev tuumatriaad (tuumarelvad maal, lennukitel ja sõjalaevadel – toim.) on senisest vähem tõhus, kuid viitab sellele, et Venemaal on raskusi uute raketivõimete väljatöötamisel rahvusvaheliste sanktsioonide ja Ukraina sõja tõttu kasvanud Venemaa kaitsetööstuse nõudmiste tõttu.

Kreml ei kommenteeri

Vene presidendi administratsioon suunas ajakirjanike esitatud küsimused Sarmati kohta edasi kaitseministeeriumile. Ministeerium ei vastanud aga Reutersi kommentaaripalvele ega ole viimastel päevadel kavandatavate Sarmati testide kohta teada andnud.

USA ja tema liitlased jälgivad tähelepanelikult Venemaa tuumaarsenali arendamist ajal, mil Ukraina sõda on viinud pinged Moskva ja lääneriikide vahel viimase 60 aasta kõige ohtlikumasse punkti.

Vene president Vladimir Putin on alates täiemahulise sõja alustamisest Ukrainas korduvalt öelnud, et Venemaal on maailma suurim ja arenenuim tuumaarsenal ning hoiatanud läänt Ukraina toetamisega mitte ületama künnist, mis võib viia tuumasõjani.

Teadur: kindlasti on see Venemaa jaoks piinlik

Reservkolonel Hannes Toomsalu rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Vladimir Putin teavitas juba 2018. aastal Venemaa sõjatehnoloogilisest arengust rakettide, torpeedode ja raketikütuse näitel.

"2018 olid ilmselt plaanid olemas Ukrainasse minekuks," sõnas Toomsalu. "Siis käidi sellised asjad välja. Täna me teame ja näeme tegelikult Kinžalle ainult lendavat. Aga Kinžalli loojad, kolm professorit, kes lubasid, et seda raketti alla võtta ei saa, ju läksid kohtu alla."

Toomsalu ütles, et USA viivitus Ukrainale kauglöökide andmiseks luba anda võib viidata hirmule Vene tuumalöögi ees, kuid ka mingisugusele kokkuleppele USA ja Venemaa vahel.

Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius ei soovita katse ebaõnnestumisest liiga põhjapanevaid järeldusi teha, kuid kindlasti on see Venemaa jaoks piinlik.

"See tegelikult ei mõjuta tuumaheidutust. Venemaal on siiani relvastuses vanemad süsteemid SS-18. Tegelikkuses midagi ei muutu, aga see ei näeb piinlik välja ega sobi Venemaale. Inimesed kahtlevad Venemaa tuumaheidutuse tehnilises võimekuses," sõnas Jermalavicius.