Rahandusministeerium on esitanud valitsusele audiitortegevuse seaduse muutmise eelnõu, millega muu hulgas soovitakse tõsta auditi kohustuse piirmäärasid 25 protsenti.

Kaubandus-tööstuskoja ettepaneku kohaselt peaks see tõus olema minimaalselt 50 protsenti, sest Eesti tarbijahinnaindeks on alates 2016. aastast, mil viimati piirmäärasid tõsteti, kuni selle aasta augusti lõpuni kasvanud 57,5 protsenti. Paljudel ettevõtetel on keeruline vandeaudiitorit leida ja osa neist ei jõua sel põhjusel majandusaasta aruannet tähtajaks esitada.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ütles ERR-ile, et piirmäärade suurendamine sellises ulatuses, nagu pakub kaubandus-tööstuskoda, ei ole mõistlik, kuna selliselt väheneb auditikohustuslaste arv umbes 30 protsenti ning see seab ohtu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

Ta märkis, et audiitorkontrolli eesmärk on tagada kogu ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja usaldusväärsus ning hoida ära ettevõtte vahendite ja varade väärtarvitamine.

"Audiitorkontrolli ei tehta väikestes ettevõttetes, vaid Eesti kontekstis suurtes ettevõtetes, kus on kümnete miljonite eurode eest käivet ja vara ning palju töötajaid," rõhutas Osanik. "Need ettevõtted moodustavad märkimisväärse osa Eesti majanduse käibest ning ekspordist-impordist ning on ka reeglina suuremad maksumaksjad, mistõttu audiitorkontroll on selliste ettevõtete jaoks tavapärane tegevus."

Osanik tõi välja, et kui 2017. aastal tegid audiitorid 8321 töövõttu, mis hõlmasid 5,4 protsenti aastaaruande esitanud ettevõtete arvust, siis iga järgnenud aastaga on tööde arv vähenenud ning eelmisel aasta tegid audiitorid 7973 töövõttu, mis hõlmas 3,8 protsenti 2022. aasta majandusaasta aruande esitanud ettevõtete arvust.

"Vaatamata sellele, et inflatsioon on olnud viimastel aastatel suur, ei kajastu see sellises mahus ei ettevõtete käivete ega varade mahus. Kui piirmäärasid suurendatakse rahandusministeeriumi poolt põhjaliku analüüsi tulemusena leitud 25 protsendi võrra, väheneb auditikohustuslaste arv ca 1000 ettevõtte võrra ning hõlmatakse 3,2 protsenti majandusaasta aruande esitanud ettevõtetest," sõnas Osanik.

Ettevõtjate ettepanekute seas oli ka soov, et järgmine piirmäärade uuendamine toimuks viie aasta pärast. Selle kohta märkis Osanik, et rahandusministeerium hakkab edaspidi piirmäärasid üle vaatama iga kahe aasta järel ning selline täiendusettepanek on juba valitsuses olevas eelnõus.

Kaubandus-tööstuskoda peab põhjendusi arusaamatuks

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras pidas rahandusministeeriumi põhjendusi piirmäärade tõstmisel 25 protsendiga piirduda arusaamatuks.

"Eriti kummaline on ministeeriumi selgitus, et piirmäärasid ei saa rohkem tõsta, sest siis väheneb audiitorite töövõttude arv ja auditikohustuslaste arv. Ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse jaoks ei ole need näitajad olulised. Selle asemel tuleks vaadata, kui suur osa käibest ja varade mahust on kaetud auditite ja ülevaatustega," lausus Udras.

Ta tõi välja, et varasemalt on rahandusministeerium vaadanud üksnes seda, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruanded kataksid umbes 80 protsenti käibest ja varade mahust.

"Praegusel hetkel võiks arutelu toimuda selle üle, kas see protsent võiks ka madalam olla, et tagatud oleks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus. Auditikohustuslaste arv ja audiitorite töövõttude arv ei ole selles kontekstis varasemalt olulised olnud ja ei peaks ka praegu olema," ütles Udras.

Kui tõsta eelnõus plaanitud ulatuses auditi ja ülevaatuse piirmäärasid 25 protsenti, siis selle tulemusena väheneb Udrase sõnul ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv 583 võrra ning auditi asemel tuleb ülevaatus teha 544 ettevõtjal. Seega mõjutab muudatus umbes 1100 ettevõtjat, kuid ainult pooled vabanevad audiitorkontrollist ehk ülevaatusest ja teisel poolel asendub audit ülevaatusega.

ERR kirjutas selle aasta alguses, kuidas paljud ettevõtted said esimest korda kohustuse oma majandustulemusi auditeerida, sest seaduse järgi on audit kohustuslik neile, kellel on täidetud kaks tingimust kolmest: müügitulu neli miljonit eurot, varade maht kaks miljonit eurot ja töötajate arv 50. Igal juhul tuleb audit teha üle 12 miljoni euro suuruse müügituluga ettevõtteil. Viimaste aastate kiire hinnatõusuga kasvas neile tingimustele vastavate ettevõtete arv kiiresti, sest ülevaatuse piirmäärad pole tõusnud.