"Pea kõik selle aasta lõikes toimunud ebaseaduslikud ajutise kontrolljoone ületused on toimunud nendes kohtades, kus Vene pool maikuus omaalgatuslikult kergpoid eemaldas. Praktiliselt on need igapäevased juhtumid, kõige rohkem just nädalavahetustel," ütles Ida prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Erik Liiva.

Nende 26 kerge poi, mis Narva jõel alles on jäänud, vahemikus ei ole toimunud sel aastal ühtegi ebaseaduslikku piiriületust.

Piirivalve nimetab poide puudumisest tingitud piiririkkumisi tahtmatuteks navigeerimisvigadeks, kuid suhtub neisse täie tõsidusega. Hasarti läinud kalameest võib oodata nii suuline hoiatus kui ka kopsakas rahatrahv.

"Ei ole eesmärk meil kedagi karistada, eesmärk on hoida meie enda inimesi, teadvustada neile, et teisele poole piirijoont sattudes võivad nad sattuda Vene piirivalveteenistuse kätte, kus siis riik võib-olla ei saa organiseerida nende kiiret ja turvalist kojujõudmist," ütles Liiva.

Piirivalve soovitab Narva jõel kindlasti navigatsiooniseadmeid kasutada, kas või nutitelefoni. Kuid ka neist ei pruugi iga kord kasu olla.

"Puutume kokku probleemidega, näiteks GPS-signaaliga. Minu kaardiplotteril olid sellised probleemid, et kaardiplotter näitas, et ma olen juba Vene territooriumil, aga tegelikult ma olin Eesti territooriumil. Võib-olla siis Vene sõjaväelased testivad mingit seadet ja signaal puudub," sõnas Narva-Jõesuu jahtklubi juht Anatoli Ivanov.

Ajutise kontrolljoone tahtmatu ületamine Narva jõel on siiski väikelaevade mure. Suurematel jõelaevadel on korralikud navigatsiooniseadmed olemas.