Transpordiameti teehoiuteenistuse direktori Janno Sammuli sõnul on neil tänavu riigiteede korrashoiuks pisut alla 45 miljoni euro.

"Riigieelarve strateegia järgi on järgmisel aastal 40 miljonit ja sealt edasi see summa kahaneb," ütles Sammul ERR-ile.

Lihtsustatult tähendab see, et olukord teedel läheb halvemaks.

"Paratamatult teekattemärgistust on vähem, liiklusmärkidel me laseme kauem vananeda, pragusid, auke ja rööpaid ilmselgelt tekib rohkem," loetles Sammul kärpe mõjusid. "Tõenäoliselt hakkame nägema Eesti teedel 10–15 aastat tagasi olnud märke, kus me hoiatame pikiroobaste eest ja võib-olla mõnes kohas tuleb ka kiirust piirata."

Sammuli sõnul näeb kärpe mõju kõigepealt kõrvalmaanteedel, mis on niikuinii kehvemas seisus. "Ja põhimaanteede sõidetavus on viimane koht, kus me tahaksime järgi anda," sõnas ta.

Mis täna hooleta, see homme remondis

Riigiteede korrashoiuks ette nähtud rahast umbes 90 protsenti on kaetud kuueteistkümne teehoolduslepinguga. Lepingute mahust omakorda umbes kaks kolmandikku kulub talvisele hooldusele ehk lumelükkamisele ja libedusetõrjele. Üks kolmandik on ette nähtud suvisteks töödeks. Sinna hulka kuulub nii teeäärte niitmine kui ka väiksemad parandustööd.

Sammul rõhutas, et suuremad remonttööd on eelarves investeeringutena kirjas ning neid kärbe ei puuduta. "Küll läheb kärpe alla pragude täitmine, väiksemad augukesed, roopad, ehk säilitamise pool," selgitas ta ning lisas, et üldjuhul proovib transpordiamet teekatet pisiparandustega võimalikult kaua säilitada. Aga kui säilitamise eelarve väheneb, tähendab see paratamatult, et tuleviku remondivajadus kasvab.

"Investeeringute vajadus on juba täna poole suurem," ütles Sammul.

Tee seisundinõuded paneb paika taristuminister

Seda, et väiksem panus teede korrashoidu tähendab tahes tahtmata kehvemaid teid, tõdesid ka riigieelarvet kokku pannud poliitikud.

Nii järgmise aasta eelarve seletuskirjast kui riigieelarve strateegiast leiab sarnase mõtte: "Teede korrashoiukulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse tee seisundi nõuete alandamiseks." Dokumentides täpsustatakse, et muudatus puudutaks 2026. aastat.

Selle, missugustele nõuetele peab tee vastama, paneb paika taristuministri määrus. Sõltuvalt liiklussagedusest ning sellest, kas tegu on põhimaantee, tugimaantee või kõrvalmaanteega, ütleb määrus, missugune neljast seisunditasemest tee kohta kehtib. Eraldi määrused panevad paika seisunditasemete sisu.

Näiteks kõik põhimaanteed ja suurema liiklusega tugimaanteed peavad vastama kolmandale seisunditasemele. Kui tugimaanteel liigub ööpäevas alla 3000 auto, kehtib sellele teine seisunditase.

Praktiline vahe tuleb sisse konkreetsetest näitajatest – alates sellest, kui tasane teekate keskmiselt on, kuni selleni, kui suuri auke teele lubatakse. Väiksema liikluskoormusega tugimaanteel võib novembrist juunini olla kuni viie sentimeetri sügavusi auke. Põhimaanteedel neid olla ei tohi.

Rangemate reeglitega teedel võib roopa sügavus ulatuda kahe sentimeetrini, leebemate reeglitega kohtades kolme või nelja sentimeetrini. Erinevad reeglid on ka ka sõidutee külgnähtavusele, teeäärse rohu kõrgusele ja sõidutee tähistusele.

Muudatused võivad mõjutada ka järgmise talve libedusetõrjet

Janno Sammul ütles, et kärpeülesannet lahendades vaadatakse esmalt, kuidas muuta erinevate seisunditasemetega seotud reegleid. Sealt edasi mõeldakse, kas nihutama peaks seisunditasemete piire. Nii näiteks võib madalam seisunditase hakata kehtima ka pisut suurema liiklussagedusega teele.

"Aga täna on see kõik alles plaanimisel, et kuhupoole minnakse," ütles Sammul, kelle sõnul peetakse nõu ka teid hooldavate ettevõtetega. "Sest tuleb üles leida need kohad, kus kõige väiksema mõjuga ohutusele oleks saadav kasu kõige suurem," lisas ta.

Omaette reeglid on ette nähtud talvisele teehooldusele, alates sellest, missugune võib olla kõrvalteed kattev lumekiht kuni selleni, kui kiiresti tuleb tõrjuda libedust.

Sammul ütles, et sarnaselt suviste nõuetega vaatab transpordiamet läbi ka talvised reeglid. Kas ja kuidas neid muudetakse, pole veel kindel. "Ma võin kinnitada, et eesoleval talvel kindlasti jäävad samad seisunditasemed kehtima," sõnas ta.

Esimesena võivad muutusi näha Valga-, Viljandi- ja Järvamaa inimesed

Kiireid muudatusi ongi keeruline teha. Kehtivad lepingud teehooldajatega on sõlmitud vastavalt praegustele nõuetele. Nende järgi on lepingupartnerid planeeringud eesseisva töö hulga, hankinud masinapargi ja arvestanud tulud. Tõenäoliselt pole ettevõtted altid kehtivaid hankelepinguid muutma.

Järgmised riigihanked korraldab transpordiamet tuleval aastal. Siis sõlmitakse uued lepingud Valga-, Viljandi- ja Järvamaa teede hooldamiseks.

"Järgneva nelja aasta jooksul saavad uuendatud üksteist korrashoiulepingut," sõnas Sammul. "Nemad saavad kõige suurema löögi oma teenusekvaliteedi poole pealt. Vanu lepinguid ei ole väga lihtne muuta."