Eesti majandus on tammunud pikalt paigal, kuid trend on pöördumas ja kõver on X-teljel võtnud suuna ülespoole. Oleme tunnistanud, et Eesti majanduses on struktuursed probleemid ja seetõttu on ärkamine võtnud palju pikema aja kui varasemate kriiside korral.

Meie senised konkurentsieelised ei maksa enam nii palju, kui varasemalt. Odav tööjõud, soodne toore, tasuv transiitkaubandus suure naabriga, see kõik on paraku eilne päev. Aga me tahame elada paremini, me tahame teenida kõrgemat palka ja on selge, et nimetatud eelistega me seda enam ei saavuta. See annab valusalt tunda, kuid teisalt on see muutus ka möödapääsmatu.

Riigi prioriteet olema soodsa ettevõtluskeskkonna loomine

Eesti tee ei saa olla Põhjamaade Vietnam, kus tehakse madala lisandväärtusega odavat tööd. Eesti peab saama rikkamaks ja meie inimeste sissetulekud peavad suurenema. Suureneda saavad need juhul, kui teeme järjest targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd.

Seetõttu on möödapääsmatu, et meie majandus lähima kümnendi jooksul ümber orienteerub. Riik peab toetama selleks sobilikku ettevõtluskeskkonda, andes ettevõtetele järgnevateks aastateks kindlustunne ning eemaldama ettevõtjate teelt võimalikult palju sinna kuhjunud takistusi. Viimase kümnendi jooksul kasvatatud hiigelbürokraatia vastane võitlus peab jätkuma. See on vaid üks põhjus, miks Eesti 200 poliitikasse üldse tuli.

Eesti 200 selge soov on valitsuses majanduse konkurentsivõime tõstmine ja seetõttu oleme viimase kuue kuu jooksul läbi surunud suurinvesteeringute toetusmeetme. Kui eelmises valitsuses see ei õnnestunud, siis nüüd on hea meel tõdeda, et poliitiline tahe on viimaks olemas ja majandusminister on selle meetme ka avalikult välja käinud.

Suurinvesteeringute toetus perioodile 2025–2028 mahus 160 miljonit eurot, on märgiline ja oluline samm Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel. Selle meetme potentsiaal on luua kuni 3000 uut töökohta eksportivas sektoris ja kasvatada riigi maksutulusid.

Järgmisena tuleb lühendada ja lihtsustada viimasel kümnendil tihti läbimatult paksuks kasvatatud planeeringute protsessi, mis nörritab iga ettevõtjat ja võimalikku investeeringut. Ootame kliimaministrilt otsustavaid seadusemuudatusi selles vallas.

Justiitsministri eestvedamisel lühendame riigi kohustust vastata kodanikele ja ettevõtjatele 30 päeva asemel 15 päeva jooksul. Ka see on leevendus ettevõtlusele. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine peab olema absoluutne prioriteet igas eelnõus, mida nii valitsus kui ka riigikogu menetleb.

Tuleviku Eesti peab olema tõhus ja personaalne

Majanduse konkurentsivõime alustala on korras riigirahandus, mitte pidev võlgu elamine. 2017. aastal, kui Keskerakonna juhitud valitsus eelarvereegleid lõdvendas, sai alguse üle jõu elamine ja katteta lubaduste andmine valijatele. Rahakülvi tõttu tuleb laenata palkade ja pensionite maksmiseks ja see ei ole kuidagi jätkusuutlik rahanduspoliitika. Laenata võib ja laenama peab investeeringute tegemiseks, kuid mitte igapäevaseks toimetulekuks.

Kes tahaks teha suuri investeeringuid riiki, mis elab selgelt üle jõu ja mille eelarve puudujääk on aastast aastasse suurenemas, ning riigi reiting kukkumas? Seda riski investor võtta ei soovi. Kärped saavad olema valusad, maksutõusud paraku ka, aga see on kiireim tee tuua riik kraavist välja, tagasi kiirteele, taastamaks Eesti usaldusväärsus.

Mis puudutab sotsiaalvaldkonda, siis usume, et riik peab toetama neid, kes toetust tõepoolest vajavad. Oleme otsustanud, et aastal 2028 peab Eesti üle minema vajaduspõhistele toetustele, sest meil puudub igasugune võimekus helikopterilt toetusi külvata. Abi ei vaja need inimesed, kes vaevu märkavad oma kontole laekunud toetussummat. Riik peab muutuma oluliselt tõhusamaks ja personaalsemaks, see on möödapääsmatu.

Eesti 200 algatatud nulleelarve protsessi esimene etapp annab järgnevatel aastatel igal aastal kuni 75 miljonit eurot kulude kokkuhoidu kolme ministeeriumi peale ja see on alles algus. Kokku kärbib riik nelja aasta jooksul 1,4 miljardit eurot.

Samuti oleme veendunud, et Eesti peab liikuma edasi personaalse riigi suunas digitaliseerides, personaliseerides ja automatiseerides oma teenuseid. Tehisintellekti tuleb juba kasutada seal, kus võimalik, et liikuda digitaalse tuleviku suunas, tagades tõhusad ja optimaalsed kulutused. Järgnevate aastate jooksul tuleb teha põhjalik inventuur ka kõikides teistes ministeeriumites.

Investeeringud riigikaitsesse loovad kindlust

Investeeringud riigikaitsesse tekitavad agressiivse Venemaa tõttu kindlust ning kindlus tekitab omakorda inimeste turvatunnet ja seeläbi ka majanduskasvu. Eesti kaitsetööstuse fondi maht on 100 miljonit eurot, see on samas ka investeering meie enda majandusse, meie enda kaitsetööstuse arengusse.

Laiapindsest julgeolekumaksust jäägu tuntav osa Eestisse, meie enda kaitsetööstuse pakutava toodangu hankimiseks. Julgeolekumaks on meile kõigile teatavaks koormaks, aga see on väike hind selle eest, et hoida ära sõda Eesti pinnal. Nagu öeldakse: kui me soovime rahu, siis peame valmistuma sõjaks. Maksumaksjad ja ettevõtjad annavad riigikaitsesse olulise panuse ning väärivad siirast tänu.

Ajad on tõesti keerulised ja keerulistel aegadel lihtsaid otsuseid pole. Ma loodan, et saame nüüd keskenduda oma riigi majanduse elavdamisele, alanud maksurahu andku sellele jõudu ja hoogu.