Viimastel aastatel, mil riigieelarvet tehakse kulupõhise lähenemise asemel tegevuspõhisena, on selle arusaadavust kritiseerinud nii õiguskantsler, riigikontrolör kui ka hulk riigikogu liikmeid. Ka järgmise aasta eelarve on koostatud tegevuspõhisena, milles püstitatud eesmärkide saavutamise mõõtmiseks on kirjeldatud erinevaid näitajaid.

"Meil on maanteede tee-ehituskava. Selle üheks mõõdikuks on näiteks liikluses hukkunute arv. Me eelmise aasta näitel nägime, et tegelik hukkunute arv oli palju suurem kui see eelarvemõõdik. Ehk siis näitaja ja tegelik olukord kaugenesid ja halvenemise suunas. See peaks tähendama, et teedesse on vaja raha panna juurde, sest tegelik olukord kaugeneb mõõdikutest. Mitu aastat järjest ju teede raha väheneb. Need mõõdikud elavad nagu oma elu ja praktikas nagu keegi neid ei kasuta. Need tulemusnäitajad ei ole adekvaatsed," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd Reformierakonnast.

"Ma arvan, et see on väga hea näide sellest, kuidas tegevuspõhine eelarve töötab. Ehk siis, kui meil seda infot ei oleks, me isegi ei arutaks selle üle. Täna on see info olemas, saab küsida, miks me vähendame raha seal ja mis siis juhtub nendesamade mõõdikutega," vastas rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu.

Koalitsioonileppesse sai kirja kavatsus riigieelarve läbipaistvust suurendada. Eelnõu selleks on valmis ning selles kirjeldatud põhimõtteid rakendati juba ka järgmise aasta riigieelarvet koostades. Muudatused on kriitikute sõnul aga ebapiisavad, sest riigi rahanduse läbipaistvus neist ei suurenenud.

"Põhimõtteliselt on nüüd võimalik riigikogu liikmetel täiendusettepanekuid teha, aga oh õnnetust, on jätkuvalt sees üks punkt, mis ütleb, et minister saab tegelikult teha täiesti teistsuguse otsuse kõige olulisemates punktides, ka nendes punktides, kus võib-olla riigikogu liige on teinud muudatusettepaneku," ütles riigikontrolör Janar Holm.

"See muudatus, mis nüüd tehti, on näiv ja minu meelest on see kahjuks väärtusetu," lisas ta.

"Põhiseadus näeb ette, et oleks selged kulu- ja tuluread nende majandusliku sisu järgi. Seda peab olema võimalik riigikogus nende arutelude käigus ka muuta. Ja siis seletuskirjas võib esitada niisuguse laiema, valitsemisalade piire ületava pildi sellest, mida üleüldse tahetakse. Aga praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt sel aastal riigieelarve põhiseadusele ei vasta, sellepärast et niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole," rääkis õiguskantsler Ülle Madise.

Nii Holm, Madise kui ka Sõerd niisiis leiavad, et rahandusministeerium peaks pöörduma tagasi kulupõhise eelarvestamise juurde. Tegevuspõhine vaade võiks olla pigem lisamaterjal.

"Ja kellel on huvi, las see siis uurib neid tulemusvaldkondi ja kas need tulemuseesmärgid on täidetud ja mis on nende tulemusvaldkondade sisu. Ma arvan muidugi, et neid huvilisi on vähe. Ma tahaks näha ikkagi seda päriseelarvet ehk siis eelarvet, kus kulud on liigendatud majandusliku sisu järgi, nii nagu eelarveid üldiselt tehakse," ütles Sõerd.

"Tegelikult need kaks vaadet ei ole üksteist vastandavad. Need on üksteist täiendavad ja üheks või teiseks otstarbeks vajalikud. Siin ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ma arvan. Siin tulebki läbi debateerida, mis on parlamendi peamine roll, kas arutada sisu ja strateegiliste eesmärkide üle või tegelikult otsustada näiteks mõne muuseumi või Eesti Keele Instituudi personalikulude üle," rääkis Kirsipuu.