EISA kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) alla ning 2025. aasta riigieelarve koondinfot asutuse järgmise aasta kulu- ja tuluridade kohta ei sisalda.

ERR palus majandusministeeriumilt selgitust, kui suur summa on Eesti eelarvest EISA-le ette nähtud tänavu ja kui suur tuleval aastal.

MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster ütles, et ministeeriumi valitsemisala hoiab 2025. aastal kokku 7,4 miljonit eurot ning kokkuhoid saavutatakse peamiselt tegevustoetustelt ja teadus-arendustegevusteks ettenähtud vahenditelt. EISA osa sellest kokkuhoiust on Laasteri sõnul 4,9 miljonit eurot.

"Eelarvet vähendatakse eelkõige erinevate riigieelarveliste programmide tegevustega seotud majandamis- ja tööjõukulude arvelt," täpsustas ta.

Ka tänavu on EISA Laasteri sõnul riigieelarvest rahastatud tegevussuundade eelarvet ligi 10 miljoni euro võrra kärpinud – kokkuhoiu eesmärgil on ühendatud osakondi ja vähendatud ametikohti.

Milline on aga kokkuvõttes summa, mis riik tuleval aastal EISA-le eraldab, jäigi selgusetuks. Laaster märkis küll, et EISA järgmise aasta eelarveks on riigieelarve seaduse eelnõus plaanitud 200,5 miljonit eurot, millest Eesti eelarvest tuleb 83,7 miljonit eurot, välisrahastusest 107,8 miljonit eurot ning kvoodimüügist üheksa miljonit eurot, kuid see ei anna täit infot.

Nimelt täpsustas Laaster, et lisaks saab EISA toetusi ka teistelt ministeeriumitelt ja teatud tulusid teenivad nad ka ise ehk MKM-il on info vaid nende summade kohta, mis liiguvad sinna majandusministeeriumi kaudu.

"Ka teadus- ja arendustegevuse vahendid on riigieelarvelised vahendid," lisas ministeeriumi avalike suhete juht.

Lisaks ei sisalda need andmed finantseerimistehinguid EISA/Smartcapi sihtkapitali ja sihtfondidesse.

2024. aastal on EISA-l riigieelarvest kasutada 71,8 miljonit eurot, millest 45 miljonit eurot on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahendid. Neist summadest on juba maha arvutatud aasta esimeses pooles tehtud kärped nii õpetajate palgaks kui ka negatiivse lisaeelarve käigus tehtud vähendused.

Sellele summale lisandub 2023. aastast üle kantud raha, mida on 24,3 miljonit eurot. Välisrahastust plaanib EISA tänavu kasutada 144 miljoni euro ulatuses ja kvoodimüügist saadavat raha peaks olema 13,4 miljonit eurot, mis teeb kogusummaks 253,5 miljonit eurot.

Laaster rõhutas, et tuleva aasta kokkohoid puudutab EISA riigieelarvelisi vahendeid, aga üle 80 protsendi sihtasutuse eelarvest moodustavad välisvahendid, mille kärpimine ei mõjuta riigieelarve tasakaalu. Küll aga on EISA tema kinnitusel saanud ülesandeks tõhustada tegevust kogu asutuse üleselt ehk nii riigieelarvest saadava raha kui ka välisrahastuse osas, et lõpetada vähem mõjusate teenuste pakkumine, sekkuda ainult turutõrke olukorras ja jagada toetusi välja efektiivsemalt.

"Nende tegevuste osas analüüsid ja muudatuste ettevalmistamine veel käivad," ütles Laaster.

Ta ütles, et EISA eelarvet ei ole siiski kohane tegevuspõhise eelarve kriitikaga seostada, sest tegu on sihtasutusega, mis ei ole riigieelarveline, nagu ei ole seda ka näiteks avalik-õigusliku asutusena ERR, ülikoolid, Põhja-Eesti regionaalhaigla või muud sellised.

Täpsuse huvides tuleb lisada, et riigieelarve seletuskirjas on ERR-ile 2025. aastaks ette nähtud tegevuskulud siiski välja toodud. Seletuskirjas kajastub ka EISA rahastus eri programmide kuluridadel, ent mitte koondnumbritena.