Gümnasistid, kellel põhikooli ajal nutiseadmed olid keelatud, arvavad keelust nii.

"Keelustamine viis selleni, et vahepeal tuldigi kooli kahe telefoniga või probleemi otseselt ära ei kadunud," ütles gümnaasiumiõpilane Hanna.

"Kui meil olid kappides telefonid, siis me saime joonlaudadega lihtsalt need sealt välja võtta," lisas Voldemar.

Albert märkis, et ta ei usu, et piiramine mingit distsipliini arendas, vaid tekitas hoopis hirmu.

Voldemari sõnul ei peaks telefone gümnasistidelt ära võtma, sest nad saavad täisealiseks. "Aga põhikoolis või algkoolis kindlasti peaks klassijuhataja selle juhtimise enda peale võtma," ütles ta.

Hanna arvas, et ühtset reguleerimist ei peaks tulema. "Kuna koolid on nii erinevad. Osades koolides on palju erivajadustega õpilasi," sõnas Hanna.

Psühholoogide, pedagoogide ja lapsevanemate poolt poliitikutele suunatud avalik kiri ütleb, et paljudes koolides puuduvad reeglid nutiseadmete kasutamiseks või ei suudeta reegleid jõustada. Kiri kutsub üles kaaluma üleriigilisi meetmeid.

"Meie murekoht on see, et on väga palju lapsi, kes õpivad sellistes koolides, kus nutiseadmete kasutamine on täiesti reguleerimata ja täiesti piiramatu, nii et ka need koolid, kes siiamaani ei ole selle peale mõelnud, selle teemaga tegelema hakkaksid," ütles Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Kui koolitundides on digivahendite kasutamine üldiselt korraldatud, siis pöördumise autorid rõhutavad vajadust tegeleda vahetunnis toimuvaga. Koolmeistrid on eri meelt – osa leiab, et koolipere saab paremini hakkama, kui ise otsuse läbi mõtleb, teised ütlevad, et kooliperel on vaja riigilt seljatagust.

"Ma ei tahaks nõustuda sellega, et see tuleks üleriigiliselt kehtestada. Meil on koolina palju lihtsam seda teha, kuna see meie enda seestpoolt tulnud otsus. Ma kardan, et kui ülevalt alla tulla, siis see võib-olla selliselt ei tööta," lausus Häädemeeste keskkooli direktor ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Aule Kink.

Kuusalu keskkooli arendusjuht Kreete Tammaru ütles aga, et piirangut oleks palju lihtsam teha, kui riigi poolt tuleksid ühised juhised. "Sellisel juhul oleks koolidel suurem enesekindlus seda teha ja me toimetaks ühiste põhimõtete alustel," sõnas ta.

Õpilaste sõnul seadmete äravõtmisest ei piisa, kui ise ei oska inimese moodi käituda.

"Selle telefoniga ongi kaks peamist probleemi. Sõltuvuse aspekt ja küberkiusamine. Nende vastu võitlemine on pigem sotsiaaloskused ja empaatiavõime ja elulised oskused, mille eest peaks siis kool vastutama, et õpilastele läbi loengute või läbi õppetöö integreeritakse see õppekavva sisse," ütles Hanna.