Hügieeni seostasime veel paarkümmend aastat tagasi eelkõige meditsiiniga, see oli valdkond, mis aitas inimestel oma tervist hoida. Hügieeni all mõeldi eelkõige näiteks igapäevast regulaarset käte- ja hambapesu. Eesti keele kõige uuem ja pidevalt muutuv andmebaas Sõnaveeb annab mõistele "küberhügieen" järgmise seletuse: see on riigi, asutuste, inimese teadlik tegevus oma digiseadmete ja elektrooniliste andmete kaitsmiseks.

Põhiline küberhügieen kaitseb endiselt 98 protsendi rünnakute eest. Küberturvalisus ei ole ainult IT-teema ja sellega tuleb tegeleda ühiskonna eri gruppide kõikidel tasanditel.

Kuidas saada juurde küberspetsialiste?

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) toetab küberturvalisuse ökosüsteemi, korraldatakse koolitusi noortele ja täiskasvanutele, sest vajadus spetsialistide järele ainult kasvab. Euroopa Komisjon on tunnistanud, et kurjategijad on tehnoloogilisest arengust oluliselt kasu saanud, kuid küberkuritegevuse vastu võitlemise meetmed ei ole suutnud sammu pidada (Euroopa Komisjon, 2019).

Probleemi süvendab veelgi küberjulgeolekuspetsialistide nappus nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas koos ühiskonna üldise küberjulgeolekualase teadlikkuse ja hügieeni puudumisega. Näiteks ainuüksi Euroopas oli 2023. aastal küberturvalisuses puudu ligi miljon spetsialisti (umbes 883 000).

2025. aastal peaks ülemaailmne täitmata küberjulgeoleku töökohtade arv ulatuma 13,5 miljonini. Eestis oli 2023. aastaks vaja kuni 870 täiendavat küberjulgeolekuspetsialisti, mis tähendab praeguse tööjõu kasvu 86 protsenti. Lisaks küberjulgeolekuekspertide vajadusele on oluline parandada ka kodanike küberjulgeolekuoskusi. Selleks tuleks olulised küberjulgeoleku ained kaasata ametlikku õppekavasse alg-, kesk- ja kõrghariduse õppeastmes.

Plaanis on suurendada tüdrukute/naiste osakaalu tööjõu hulgas (praegu töötab valdkonnas naisi 20 protsenti). RIA on korraldanud kaks rahvusvahelist küberturvalisuse noortelaagrit tüdrukutele, mis olid suunatud põhikooli kolmandale astmele. Töötatakse kõrg- ja kutseharidusasutustega, et toetada mitte-IT erialade küberväljundite õpivaldkondade integreerimist erialadesse, mis ei ole otseselt kübervaldkonnaga seotud (juristid, riigiteadlased, õpetajad, ajakirjanikud jne).

2014. aastal algas ametlikult projekt, mida võib nimetada "küberajateenistuseks". Praeguseks on tänu sellele projektile kaitseväel tekkinud juba rohkem kui jalaväerühma suurune küberinseneridest koosnev reservüksus, mis suudab lahendada keerukaid IT-probleeme, arendada ja disainida riist- ning tarkvara, kaitsta süsteeme küberrünnakute eest ja seda kõike vajadusel ka otse lahinguväljal.

Küberteenistus on sõjas iga päev, käivad pidevad kaitse- ja ründeoperatsioonid. Kaitseväe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) keskus on pataljon, kes harjutab võrgus sõdimist. Küber- ja infooperatsioonide keskuse (KIOKE) eesmärgiks on kaitseväe IKT-süsteemide ja nendes töödeldavate andmete kaitsmine küberruumist kähtuvate rünnakute ja ohtude eest, küber- ja infooperatsioonide planeerimine ja korraldamine.

Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskus õpetab välja meediasõdureid, keda kaitsevägi kaasab aktiivselt meediaoperatsioonidesse. Omandatakse praktilised oskused, mida ajateenijad saavad kasutada ka pärast reservi arvamist.

Uus projekt on kutsehariduse ja ajateenistuse ühendamine. Nt IKT-erialade õppurid suunduvad kolmandal kursusel praktika asemel ajateenistusse. Peale sõduri baaskursust järgneb erialane teenistus. Erialase ajateenistus eesmärk on sõduri tsiviiltausta sobitamine kaitseväeteenistusse ehk erialase tsiviil- ja militaarväljaõppe sidumine.

Kuidas tõsta laste ja teismeliste noorte küberhügieeni?

Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020 eesmärk oli tagada, et digioskustega seotud pädevuste hulka kuuluks küberkirjaoskus ning lisaks digitehnoloogiale oleks õppekavadesse integreeritud küberturvalisusega seotud algteadmised. Eesti põhikoolides ja gümnaasiumites on küll olemas küberturvalisuse õpetamise õppekava, kuid tegemist on valikainega ja küberjulgeolekut õpetatakse aktiivselt vaid vähestes koolides.

Küberkiusamine on kiusamine digitehnoloogat kasutades, kuid paljugi, mis on omane tavalisele kiusamisele, on omane ka küberkiusamisele.

Küberkiusamise tõsidusest ja tagajärgedest ei saa noored hästi aru, seda võetakse naljana. Empaatiavõime sotsiaalmeedias on täiesti kadunud. Noored ei taha sekkuda kiusamisse, sest kardavad ise sattuda ohvriks.

Küberkiusamise saab jagada kaheks:

1. Vahetu küberkiusamine (kiusatu on kaasatud) kiusatule saadetakse solvavaid, kahjustavaid või ähvardava sisuga sõnumeid, pilte või videoid või täidetakse tema meediakonto ebakohase sisuga. Küberkiusuks loetakse ka seda, kui keegi jäetakse suhtlusgrupist välja (ignoreerimine).
2. Kaudne küberkiusamine (kiusatu ei pruugi algul olla kiusamisest isegi teadlik). Saadetakse kellegi kohta teistele isikutele valet või piinlikku informatsiooni või võltskontode kaudu ebakohaseid sõnumeid. Küberkiusamise alla kuulub samuti ohvri meediakonto ebakohase sisuga täitmine jms.

EU Kids Online uuringu (2020) kohaselt on 27 protsenti Eesti noortest vanuses 9–16 on kogenud küberkiusamist, 15 protsenti olid ise kiusanud. Kuidas kiusamist ära hoida? Arendada noortes koostööoskust, püüda jõuda selleni, et laps oleks vähemalt mõnede tegevuste puhul internetis täiskasvanuga koos, küberhügieeni õpetamine: mida sobib enda kohta välja saata ja mida mitte. Samuti oleks abiks internetiplatvormide kiirem ja aktiivsem reageerimine küberkiusamisele.

Eestis tegutsevad nõuandvas rollis veebipolitseinikud, viies lasteaedades ja koolides läbi koolitusi ning tehes ennetustööd. Ennetuse esimene tasand on kooliõpilastele teadmiste, oskuste jagamine sotsiaalmeedia kohta. Selektiivne tasand on suunatud gruppidele, kellel on kõrgendatud risk ebasoovitava käitumise tekkeks. Kolmas, indikeeritud tasand on suunatud inimestele, kelle puhul on tuvastatud kõrge risk ehk kes on juba millegagi hakkama saanud.

Ennetustegevus on koostöötegevus, käiakse ka lastevanemate koosolekul noorte tegevusi sotsiaalmeedias tutvustamas, sest enamus vanematest pole piisavalt informeeritud sotsiaalmeedias ringlevatest ohtudest. Erinevate uuringute põhjal oli 2022. aastal laekunud 375 230 raporteerimist laste jagatud pornograafilise materjali kohta. Eriti haavatavad on tüdrukud.

Snapchati uuring 6000 alaealise seas näitas, et 65 protsendil juhtudest on sotsiaalmeedias pilte välja õngitsetud, 31 protsenti on küsimise peale sellised pilte endast ise jaganud. Õngitsemiseks (sextortion) kasutatakse enamasti valeidentiteete. Täiskasvanute puhul on sellisel õngitsemisel raha väljapressimise eesmärk. Eriti keeruline on nendelt platvormidelt eemaldada just sõnalise kiusamisega, mõnitamisega seotud materjale.

Kokkuvõtteks

Tuleks teha jõupingutusi turvateadlikkuse suurendamiseks, õigete hoiakute kujundamiseks ja paremaks küberhügieeniks juba varases eas, see võib vähendada inimlikest eksimustest põhjustatud intsidente ning kasvatada noortes huvi küberspetsialisti karjääri vastu.

Erinevate sihtgruppide küberpädevuse tõstmine on endiselt aktuaalne teema, eriti hindamatu on töö noortega ja selliseid projekte on Eestis juba üksjagu, mille peamine eesmärk on paremini mõista inimkäitumist mõjutavaid faktoreid küberkuritegevusega võitlemiseks ning harida lapsi ja teismelisi kübermaailma eeliste, riskide ja ohtude osas.

Oluline on koostöö ja seda mitte ainult küberturvalisusega tegelevate ettevõtete vahel, vaid eesmärgi saavutamiseks peab toimuma koostöö siseturvalisuse valdkonna asutuste, sotsioloogide, psühholoogide, juristide, antropoloogide, arvutiteadlaste ja inseneride vahel, et paremini mõista küberkuritegevuse olemust.