Keskkonnaamet ei soovi iga hädas kajaka ja siili päästmisele aega kulutada
Praegune seadus kohustab keskkonnaametit aitama kõiki vigastatud või abi vajavaid loomi, kuid amet soovib ressursinappuse tõttu seadusemuudatust, mis võimaldaks neil tegelda ainult looduskaitse all olevate loomade abistamisega.
Keskkonnaameti hinnangul on loodusseaduse ja jahiseaduse praegune sõnastus tekitanud avalikkusele ootuse, et amet aitaks kõiki isendeid igas olukorras, kus looma nähakse abituna, sõltumata loomaliigist.
"Nii laekub häirekeskuse riigiinfo telefonile 1247 pöördumisi ka vanni kukkunud ämblike, looduses kohatud kurbade silmadega kährikute ja muu taolise kohta, kus tegelikkuses abi vajab hoopiski teataja ise. Palju on teateid niinimetatud linnaloomade ning haigustunnustega loomade kohta, kes tegelikkuses ei ole kuidagi abitud," tõi amet näiteid.
Ehkki seadus paneb loomade abitut olukorda põhjustavate kõrvaldamise kohustuse nii päästeametile kui ka keskkonnaametile, siis eelisjärjekorras pöördutakse viimase poole ning amet tõdeb, et neil oodatakse viivitamatut reageerimist, mistõttu on see neile kujunenud väga suureks kuluartikliks.
"Enamik ressurssi on kulunud mittekaitsealuste liikidega tegelemiseks tingituna avalikust survest sekkuda. Arvestatav osa ressursist kulub ka teatajaga suhtlemiseks ja asjaolude välja selgitamiseks," toob keskkonnaamet välja.
Seepärast tegi amet ettepaneku, et looduskaitseseaduse muutmisel kohendataks selle sõnastust nii, et edaspidi oleks nende vastutusel üksnes kaitsealuste loomade abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamine, nende elujõulisuse taastamine ja loodusesse tagasiviimine. Teiste liikide aitamine tuleks jätta kohalike omavalitsuste või vabatahtlikute ühenduste ülesandeks.
Päästeameti vastutuseks jääksid ettepaneku kohaselt inimeste elu, tervist või vara ohustavad olukorrad. Küll aga reageeriks päästeamet ka edaspidi juhtudel, kus uluk on sattunud abitusse olukorda, mille lahendamiseks on tarvis erivarustust.
Ka keskkonnaameti 2023. aasta ülevaade näitab, et lõviosa hättasattunud loomi puudutavatest väljakutsetest olid seotud kajakatega. Linnalinnud, keda valdav osa teateid puudutab, on hädas peamiselt tiiva- või jalavigastuste ning liikumis- või lennuvõimetuse tõttu.
Aastas laekub telefonile 1247 üle 3600 teate hättasattunud loomade kohta ja üle poole neist pärinevad Harjumaalt. Kõige rohkem teateid tuleb hiliskevadel ja suvel. Kaitsealused liigid moodustavad kogu teadete arvust alla viiendiku. Samas on just kaitsealused liigid keskonnaameti prioriteet, kelle abistamisel on ka looduskaitseline väärtus.
Samas ei anna praeguse seaduse sõnastus ametile eriti kaalumisruumi, milliste liikide või isendite puhul reageerida ning korraldada looma transporti, ravi, rehabiliteerimist ja loodusse vabastamist. Ressursipuuduse tõttu peab amet aga juba praegu langetama valikuid, keda aidata ja kes looduse hooleks jätta.
"Taoliste otsuste langetamisega kaasneb aga oht sattuda avalikkuse pahameele alla, kus heidetakse ette seadusega pandud kohustuse mittetäitmist," tõdes amet.
Lisaks toob keskkonnaamet välja, et abitute loomade kohta tuleb teateid aina enam, kuid riigi kokkuhoiupoliitika taustal ei suurene keskkonnaameti võimekus nendega tegelda.
Keskkonnaamet rõhutab, et metsloomade ellu sekkumine peab olema läbimõeldud ja põhjendatud – looduse loomulikku toimumisse tuleb sekkuda võimalikult vähe ning iga metsloom ei vaja inimese abi.
"Vigastused, haigused ja muu selline on looduse loomuliku toimimise üks osa ning kui loom pole hätta sattunud inimtegevuse tulemusel, vaid looduslikel põhjustel, siis ei ole sekkumine vajalik. Kiskjate, raipetoiduliste loomade ning lagundajate toidulaual on vigastatud või hukkunud loomad väga olulisel kohal," tõdeb amet.
Kolmapäeval teavitas kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming keskkonnaameti ettepanekust Eesti linnade ja valdade liitu, kellelt selle kohta tagasisidet ootab.
Lisaks loomade abistamist puuduvale sättele tõi Tooming välja ka kavandatava täienduse, mille kohaselt antaks mittekaitsealuste lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise või kõrvaldamise üle otsustamine keskkonnaametilt, kes selle eest praegu vastutab, omavalitustele.
Asekantsler tõi välja, et tiheasustusaladel on sellised pöördumised seotud peamiselt kajakate, vareste, värvuliste ja rästastega. Aastas on neid kuni poolsada ja lube antakse aastas 20-30.
Toimetaja: Karin Koppel