Veoautode tagasipöördumise kohustus oli osa EL-i maanteepaketist. Meetme eesmärk oli takistada firmade registreerimist odavamatesse riikidesse, samas kui nende tegevus toimub peaaegu alaliselt liidu teistes osades.

Meede tekitas vastuseisu EL-i äärealadel asuvate riikide poolt, kes kartsid, et see jätab nad siseturult välja.

Euroopa Kohus leidis, et meetme proportsionaalsus oli läbi hindamata.

"Euroopa Liidu Parlament ja Nõukogu ei ole tõendanud, et nende käsutuses oli meetme vastuvõtmise ajal piisavalt teavet, mis võimaldaks hinnata selle proportsionaalsust," leidis kohus.

Veoautode tagasipöördumise kohustus oli maanteepaketi kõige vastuolulisem osa. Rikkamad liikmesriigid väitsid, et meede on otsustava tähtsusega, et vältida kohalike veoautojuhtide töötingimuste õõnestamist teiste riikide juhtide poolt . Kesk- ja Ida-Euroopa riigid aga väitsid, et meede on protektsionistlik ja kahjustab ühtset turgu.

Eesti, Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia transpordiministrid avaldasid juba 2020. aastal soovi meede ära hoida.

MKM märkis toona, et iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt kuute tühjalt tagasisõitu Eestisse.