"Iisraellased ütlevad, et nad on täna üllatunud, et see sõda ikka veel kestab. Oli teada, et Iisrael reageerib, aga seda, kui kaua see konflikt kesta võiks, ei osanud keegi eelmisel aastal ette ennustada," ütles Arjakas.

Pole teada, mis võiks olla üldse see päeva, kui Iisrael ütleb, et nad on likvideerinud oma julgeolekuohu Gazas, Läänekaldal või Liibanonis. Me ei tea, mis võiks olla selleks piiriks Iisraeli valitsusele või mida nad teeksid järgmisel päeval," sõnas Arjakas. "Selle tõttu on hetkel näha ainult konflikti järjestikust toimumist igavese ohuga, et see võib eskaleeruda millekski veel suuremaks.

Hulk Hamasi pantvange on veel teadmata kohas.

"Mõningatest pantvangidest on Hamas andnud rohkem andmeid. Ilmselt on teatud hulk pantvange ikka veel elus. Umbes 35 inimese kohta on Iisraeli julgeolekuorganitel info, et nad ei ole enam elus, aga 70 inimese kohta pole infot, kas nad on elus või millistes tingimustes neid hoitakse," rääkis Arjakas.

Arjakas ütles, et suure lõhe Iisraeli ühiskonnas on loonud see, et kõik küll on nõus, et Hamasiga tuleb tegeleda, aga teatud osa ühiskonnast, eelkõige pantvangide lähedased, ütlevad, et valitsus peaks tegema relvarahu, valitssmeelsed ütlevad aga, et see annaks Hamasile võimaluse lihtsalt uuesti jõudu koguda.

Arjaka sõnul on Hamasi juhtkond ümbritsenud ennast pantvangidest, et heidutada Iisraeli tegemast sõjalisi operatsioone või tegelema õhulööke teatud piirkondades.

"Iisrael peab arvestama, et kui nad soovivad hävitada Hamasi, siis ka nende enda pantvangid võivad saada kahjustatud või surra. See on paratamatus," ütles Arjakas.

"Ameerika Ühendriikide käed on olnud üsna seotud viimase aasta jooksul," ütles Arjakas.

"President Joe Biden ei soovi tugevalt kritiseerida seda, mida Iisrael teeb, sest see võiks kahjustada Kamala Harrise šansse presidendivalimistel. Donald Trumpil on lihtne kritiseerida USA tegevust või tegevusetust ise välja ütlemata, mis parem lahendus oleks," sõnas Arjakas.

"Benjamin Netanyahu, Iisraeli valitsus, kindlasti tunnetab, et nad saavad praegu tegeleda oma julgeolekuohtudega nii, et rahvusvaheline kriitika, eriti nende liitlaselt USA-lt, nende suunas pole nii tugev, kui see võiks olla mõnel muul perioodil," sõnas Arjakas.