Rumeenia konstitutsioonikohus otsustas laupäeva hilisõhtul eemaldada kandidaatide nimekirjast väikese ultranatsionalistliku euroskeptilise opositsioonipartei SOS Rumeenia juhi Diana Sosoaca, kuid avaldas oma otsuse selgituse alles esmaspäeva hilisõhtul.

Kohtu nädalavahetusel tehtud otsus ajendas poliitikuid üle kogu poliitilise spektri väljendama muret, et kohus ületab oma volitusi.

Samuti on see suurendanud pingeid sotsiaaldemokraatide ja paremtsentristlike liberaalide võimuliidus, mille mõlema liidrid valimistel kandideerivad, tekitades kahtlusi kahe erakonna koalitsiooni jätkamises pärast valimisi.

Rumeenia presidendivalimiste esimene voor toimub 24. novembril ja teine voor 8. detsembril. Kahe vooru vahele jäävad veel ka parlamendivalimised.

Rumeenia põhiseaduse kohaselt võib presidendiks kandideerida iga 35-aastane või vanem kodanik, kes ei ole kriminaalkorras karistatud.

Kuid kohus väitis, et Sosoaca avalikult väljendatud seisukohad ei võimaldaks tal valituks osutumisel täita presidendi kohustust austada põhiseadust ja kaitsta demokraatiat.

Üheksaliikmelises kohtus hääletas Sosoaca eemaldamise poolt viis, vastu oli kaks ning hääletamiselt puudus kaks kohtunikku.

Enamik, sealhulgas neli valitsevate sotsiaaldemokraatide poolt välja pakutud ja toetatud kohtunikku, leidsid, et Sosoaca avaldused on piisavaks aluseks väita, et ta seab presidendikandidaadina kahtluse alla ja eirab kohustust austada põhiseadust, kui kutsub üles loobuma riigi alusväärtustest ja -valikutest, konkreetsemalt Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest.

Euroopa Parlamendi liige Sosoaca on tuntud antisemiitlike ja venemeelsete vaadete poolest. Kuid mõned poliitikud ütlesid, et tema kandideerimisõiguse äravõtmine kahjustas õigusriigi põhimõtet ja lõi ohtliku pretsedendi kandidaatide kõrvaldamiseks.

"Ükski põhiseaduse või seaduse säte ei võimalda konstitutsioonikohtul tõlgendada oma volitusi ja laiendada oma valitsemisala kahe uue kriteeriumiga kandideerimisel, mis on subjektiivse iseloomuga ja mida ei ole seaduses sätestatud," ütles kõrgeima kohtu kohtunik Laura Iuliana Scantei, kes jäi otsuse suhtes eriarvamusele.