"Mootorratastega on toimunud sellel hooajal palju raskeid liiklusõnnetusi ning 11 inimest on kahjuks ka hukkunud," nentis politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss. 

Kirsi sõnul on liiklusõnnetuste põhjus enamasti olnud suur sõidukiirus, juhtimisõiguseta sõitmine, alkoholijoove, aga ka oskamatus mootorratast juhtida.

"Mootorratturid tunnevad oma sõiduvahendi võimsust ja on altimad liikluses riskeerivalt käituma, kuid kahjuks ei tulda oma sõiduvahendi käsitlemisega toime ja põhjustatakse vigastusi nii endale kui ka teistele liiklejatele," kommenteeris Kirss motoõnnetuste põhjuseid.

Kirss märkis, et statistika kohaselt üle poole mootorratturi osalusel toimunud liiklusõnnetustest on põhjustanud mootorrattur ise.

"Hea mootorrattur, kui sul pole juhtimisõigust, siis on keelatud mootorsõidukit juhtida. Ära kiirenda ebanormaalsete kiirusteni, mis ületavad teel lubatud piiranguid. Selline käitumisviis on eluohtlik nii sulle kui ka kaasliiklejatele. Palun ole nähtav, kasuta turvavarustust ja ära tekita liiklusohtlikke olukordi!" soovitas Kirss.

Hukkumisi tuleb aasta-aastalt juurde

Viimase viie aasta jooksul on mootorrattaõnnetused veidi sagenenud ja suurenenud on hukkunud mootorratturite arv aastas.

Kui 2020. aastal oli mootorratturi osalusel liiklusõnnetusi 114, vigastatud mootorrattureid 110 ja hukkunud mootorrattureid kolm, siis aastal 2023 olid need arvud juba 111, 100 ja seitse.

Tänavu on 7. oktoobri seisuga olnud sama palju mootorrattaõnnetusi kui aastal 2020, kuid hukkunud mootorrattureid on üheksa (sinna lisanduvad ka üks hukkunud kaasreisija ja üks hukkunud kaubikujuht, kellele tekitas vigastusi mootorrattur).

Koolitaja: koolituste tase kehv

Autokooli Motohundi sõiduõpetaja Raino Verliini sõnul võib mootorrattaõnnetuste suure hulga üks põhjus olla asjaolu, et mootorratturite koolituse tase pole igal pool piisav.

"Täna on Eestis mootorratturite koolitustase päris palju tõusnud, aga ma koolitajana julgen selle välja öelda, et tegelikult ka meie seas on koolitajaid, kes lasevad seda koolitust täiesti üle nurga. Ehk ei anta endast maksimumi ja õpetatakse õpilasi ainult eksamit läbima, aga see ei taga õpilastele sõiduoskust," sõnas Verliin.

Verliini hinnangul on ka Eesti eksaminõuded natuke liiga lahjad.

"Kui õpetasime suvel mõnda õpilast, kes pidi Soomes läbima eksami ja paari õpilast, kes läksid Lätis eksamile, siis me viisime ennast kurssi nende eksaminõuetega. Ja nende eksaminõuded on ikka kordades karmimad. See tähendab seda, et see seab ka koolitajatele kõrgema kvaliteedinõude," sõnas Verliin.

"Täna kui me räägime A-kategooria (mootorratas - toim.) nõuetest, siis on kümme tundi paketinõue. Väga tihti koolitusfirmad teevadki selle kümne tunniga ja minnakse eksamile. Selle kümne tunni pealt on võimalik eksam läbida, aga see kümme tundi ei anna sõiduoskust," lisas Verliin.

Verliin ütles ka, et kui analüüsida Eestis toimunud õnnetusi, siis seal on väga palju tegemist liigse sõidukiirusega.

"Igas juhis, kes hakkab mootorrattaga sõitma, siis ma alati armastan öelda, et üks hetk tuleb temas esile see poisike. Ja keeratakse üle, sõiduoskust ei ole piisavalt ja mis põhiline, keeratakse vales kohas üle," sõnas Verliin.