Rahanduskomisjoni istungil eelarve poolt hääle andnud Kokk ütles ERR-ile, et riigieelarve suurde saali saatmine on pigem vormiline otsus ja seetõttu polnud põhjust sellele vastu hääletada.

"Muudatusettepanekuid tehakse enne teist lugemist ja kui siis Isamaa muudatusettepanekuid ei arvestata, hääletame eelarvele vastu," lausus ta.

2025. aasta riigieelarve esimene lugemine on suures saalis kavas 16. oktoobril, seejärel saab muudatusettepanekuid eelarvele teha 30. oktoobrini.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) ütles, et eelarvet pingestavad kavandatud kärped, kuid samas on võimalik teha muudatusi kärpekavas veel menetluse käigus. Riigieelarve eelnõus on ettenähtud 132,1 miljoni suurune kärpimine, kuid ka selles mahus pole kärped veel lõpuni sisustatud.

Akkermann viitas asjaolule, et riigieelarvet mõjutavad edasiantavad kulud ja indekseerimine, mille tõttu kasvavad sotsiaalkulud, milleks on pensionid ja toetused, samuti kaitsekulud.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku (Keskerakond) sõnul ei ole riigieelarve läbipaistev ning riigikogul puudub võimalus seda sisuliselt mõjutada, kuigi põhiseaduse järgi peaks see võimalus olema riigikogul.

"Selleks, et eelarve oleks arusaadav ja läbipaistev, peaks iga ministeerium oma kulusid detailselt lahti kirjutama. Tänane valitsuse lähenemine soodustab ebaefektiivset valitsemist ning kahjustab veelgi Eesti majanduse käekäiku," ütles Korobeinik.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsendi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKP-st, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk kolme protsendi tasemel SKP- st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus umbes 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKP-st.