Riigikogu rahanduskomisjoni juht, Reformierakonna liige Annely Akkermann on riigieelarve ligi 700-leheküljelise seletuskirja läbi lugenud ja mõnda kohta kohe mitu kordagi. Kolmapäeval esimesele lugemisele jõudvas eelnõus päris kõigest ta enda sõnul siiski aru ei saa.

"Mul on seal vahel palju väikeseid punaseid silte, mille kohta ma tahan veel edasi uurida või ministritelt küsida. Esimese hooga kindlasti ei saa (kõigest) aru, aga tegelikult, kui ma juba eelnõu olen läbi lugenud ja ministritega arutanud, siis jääb mõni üksik asi, mida ma ei saa aru või on tõesti seletuskirjas liiga pealiskaudselt esitatud," rääkis Akkermann.

"Punane lipik minu jaoks on praegu veel kliimaministeeriumis. Seal on olnud ümberkorraldamisi, nii et võrdlust eelmiste perioodidega hästi ei ole. Ja siis, mis teeb veidi ebaühtlaseks seletuskirja, on see, et sinna on proovitud anda hästi head ülevaadet, on toodud neid sihttulemusi aastaks 2035 ja siis on nelja aasta – kuni aastani 2028 – sihteesmärke või mõõdikuid sisse toodud ja siis need veidi lähevad sassi. Ja halvasti on asi siis, kui on öeldud, et aastaks 2035 me peame olema näiteks rohepoliitikast palju teadlikumad, aga mida siis järgmisel aastal täpselt ära tehakse, selle kohta on selgitusi napilt. Need on sellised asjad, mida tuleb juurde küsida ministri käest," lisas ta.

See, et mõni küsimus veel tekib, ei tähenda Akkermanni hinnangul, et eelarvet ei peaks toetama. Ta lisas, et üldiselt peaks riigikogu liikmete jaoks eelarve 95 protsendi ulatuses selge olema.

"Selles ei ole sugugi midagi hullu, sest nüüd tulevad ju muudatusettepanekute esitamise tähtajad ja eelarvele saab muudatusettepanekuid esitada nii teiseks kui ka kolmandaks lugemiseks. Nii et ma saan ikka mõned kohad veel mitu korda üle lugeda ja mitmetele küsimustele vastuseid. Üldjoontes, ma arvan, kõik aru saavad ka. 95 protsenti, ma arvan, on aru saada ja viie protsendi osas on detaile. /.../ Iga inimene, kes tahab aru saada, peab vaeva nägema. See on võimalik, kui küllalt vaeva näha," rääkis Akkermann.

Sotsiaaldemokraadist rahanduskomisjoni liige Priit Lomp aga ütles, et tema on eelarve juures tutvunud vaid nende osadega, mis talle huvi pakuvad ning mida ministrid on komisjonis tutvustamas käinud.

"Ma olen riigikogu rahakomisjoni liikmena osalenud suurel osal rahanduskomisjoni istungitest, kus kõik ministrid on käinud oma valdkonda tutvustamas. Tõsi, ma ei ole lugenud otsast lõpuni nagu juturaamatut seda, vaid pigem vaadanud pisteliselt nii need valdkonnad, mis mind huvitavad, kui ka selle ministri jutu taustaks need väga paljud tunnid, kui olen ministritega koos istungil veetnud. Tegelikult vaatan neid tabeleid ja seletuskirja osi, mis mind spetsiifiliselt huvitavad," rääkis Lomp.

"Tänaseks, kui me oleme alles riigikogus riigieelarve esimese lugemise juures või alles jõuame sinna ja töö käib komisjonides, ma arvan, et umbes pool on kindlasti (läbi vaadatud), nii et ma olen sellel hoidnud silma peal ja toimetanud," ütles ta.

Küsimusele, kui palju tundub eelnõus üleliigset, Lomp vastata ei osanud. "Ma isegi ei oska päris täpselt sellele küsimusele vastata, kas see on kolmandik maha või see on pool maha," sõnas ta.

Selles osas, mida ta lugenud ei ole, toetub Lomp kolleegidele. "See osa, mis võib-olla minul on katmata, mida pole veel jõudnud spetsiifiliselt läbi lugeda juturaamatuna, see on see, kus ma pean toetuma kolleegidele fraktsioonist, oma kolleegidele rahanduskomisjonist. Eks niimoodi riigikogu töö käib," vastas Lomp küsimusele, kuidas ta saab riigikogus eelarvet toetada, kui ei ole kõiki osi läbi lugenud.

Eelarve on Lombi sõnul keeruline ja vajab paralleelselt teistes dokumentides järje ajamist, näiteks Eesti 2035 strateegias.

"Seal on selles mõttes kindlasti hästi keeruline jälgida neid. Kuna väga paljud sihteesmärgid lähtuvad Eesti 2035 perspektiividest, siis tegelikult sisuliselt peab seal olema kõrval ka teine dokument lahti, kus sa vaatad, mis on need eesmärgid, kuidas nendeni jõutakse ja sa pead justkui lugema mitut asja korraga. See kindlasti seda lugemisprotsessi lihtsamaks ei tee. Ma täitsa tunnustan neid kolleege, kes kasutavad näiteks tehisintellekti abi ja ütlevad, et too mulle välja sealt kõige olulisem," rääkis Lomp.

Akkermann nõustus. "Jaa, muidugi, tehisintellekti abi võib kasutada absoluutselt kõigeks, aga seda tuleb ikkagi siis oma teadmiste pinnalt lugeda, et vaadata, kas on viited autoriteetsetele allikatele või on jama," kommenteeris AKkermann, kes enda sõnul riigieelarve puhul tehisintellekti kasutanud ei ole.

"Üldiselt ma kasutan ka vähe. Mul üks tuttav, kes alati kõiki uusi tehnikavidinaid proovib, on tuntud inimene, ta pani sinna oma nime sisse ja vastus tuli, et ta suri südamehaigusesse 2019. aastal. Nii kaua kui sellised vastused tulevad, ma suurelt ei toetu, ma väga palju ei toetu," ütles Akkermann.

Opositsiooni hinnangul on koalitsioon meelega eelarve arusaamatuks teinud

Opositsiooni esindajate hinnangul on koalitsioon eelarve meelega kõigile arusaamatuks teinud.

"Eelarve ei ole absoluutselt läbipaistev. Seal on siiamaani olemas näiteks kuluartiklid, mis on 50+ miljonit ja mitte ühtegi sisu seal ei ole," ütles rahanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Andrei Korobeinik.

"Põhimõtteliselt võiks see eelarve ära mahtuda, ma ei tea, 10 lehele. Aga sellisel juhul, tõepoolest, peaks iga rea kohta küsima eraldi seletust. See on maitse asi. Probleem on jälle selles, et seletuskiri on oma olemuselt propagandistlik. Meile näidatakse asju, millega valitsus tahab ennast ilusamaks ja populaarsemaks teha ja meile ei räägita asjadest, mis on valitsuse jaoks ebamugavad," lisas ta.

"Valitsus on seletuskirja muutnud selliseks kommunikatsioonivahendiks, kus tuuakse välja ilma igasuguse süsteemsuseta nii suuri kui ka väikeseid summasid, millega siis avalikkusele teha bling-bling, et vaat kui tublid me oleme," kommenteeris rahanduskomisjoni liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme.