Opositsioonifraktsioonide hinnangul on eelarve läbipaistmatu. Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et küsimusi tekitab see, kas julgeolekumaksust kogutav raha kasutatakse sihtotstarbeliselt.

"Kogusumma, mis soovitakse kokku koguda, on peaaegu 2,5 miljardit ja see on julgeolekumaks – sellisel viisil on valitsus seda ka nimetanud. Aga kui me vaatame sisse ja vaatame kaitseministeeriumi reale, kui palju julgeolekumaksust sinna laekub, siis tegelikult numbrid on erinevad," sõnas Laats.

Reformierakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ja Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Marek Reinaas ütlesid, et julgeolekumaksuga kogutav raha läheb laiapindsesse riigikaitsesse.

"Mul ei ole ühtegi põhjust arvata, et riigi raamatupidamist kuidagi võltsitakse. Kui riigi raamatupidamise juhendit vaadata, seal on tegevusalade klassifikaator ja julgeolekukuludele pannakse juurde, et see on julgeolekukulu ja see jääb andmebaasidesse lihtsalt välja päritavaks," rääkis Akkermann.

"Minu arvates on väga oluline ka mõista, et see maks lõppeb ära 31. detsembril 2028 nii nagu sinna seadusesse saab sisse kirjutatud. Ehk siis see on ajutine," märkis Reinaas.

Opositsioon lubab pärast esimest lugemist esitada muudatusettepanekud. Keskerakond teeb ettepaneku pangamaksu kehtestamiseks, Isamaa lubab pakkuda lahendust maksutõusule.

"Isamaa erakond on väga selgelt seisukohal, et selliseid maksukoormusi täna ettevõtjatele ja inimestele ei ole mõtet teha. Me näeme ka neid kohti, kus on võimalik eelarvet kokku hoida, et jätta ära need maksud," rääkis Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk.

Akkermann loodab, et opositsioon ei hakka esitama muudatusi sadade kaupa, vaid piirdub vähemaga.

"Opositsioon peab ju ka oma maailmvaadet selgitama ja muudatusettepanekud eelarvele on selleks kahtlemata tänuväärne võimalus," ütles ta.

Riigieelarve tulude kogumaht on 17,7 ja kulude kogumaht 18,2 miljardit eurot.