Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi rünnakus ellujäänute (hibakusha'de – toim) liikumine Nihon Hidankyo sai Nobeli rahupreemia jõupingutuste eest luua tuumarelvade vaba maailm ja selgitustöö eest, miks tuumarelvi ei tohi enam kunagi kasutada.

"Hibakusha'd aitavad meil kirjeldada kirjeldamatut, mõelda mõeldamatust ja kuidagi hoomata tuumarelvade põhjustatud arusaamatut valu ja kannatusi," ütles Norra Nobeli komitee.

Nobeli komitee on regulaarselt esile toonud tuumarelvadega seotud küsimusi. 2017. aastal pälvis auhinna ICAN-i (International Campaign to Abolish Nuclear Weapons), mis tegeleb tuumarelvade keelustamise kampaaniaga.

Nobeli rahupreemiat on välja antud alates 1901. aastast. See antakse isikule või organisatsioonile, kes on teinud kõige rohkem rahvusvahelise vendluse, armeede vähendamise või kaotamise või rahu edendamise nimel. Näiteks jagasid esimest rahupreemiat omavahel Šveitsi ärimees ja Punase Risti asutaja Henry Dunant ning Prantsuse rahuaktivist Frédéric Passy.

Erinevalt teistest Nobeli auhindadest antakse Nobeli rahupreemia üle Norras Oslos. Auhinna saaja valib Norra Nobeli komitee, mille liikmed määrab Norra parlament.

Möödunud aastal otsustas komitee anda Nobeli rahupreemia Narges Mohammadile tema võitluse eest Iraani naiste rõhumise vastu ning inimõiguste ja kõigi vabaduste edendamise eest.

Mõned Norra Nobeli komitee valikud on tekitanud maailmas tulist vastukaja. Näiteks sai Henry Kissinger 1973. aastal auhinna Vietnami sõja lõpetamise eest, kuigi sõda jätkus veel kaks aastat. Samuti kritiseeriti 2009. aastal auhinna andmist USA presidendile Barack Obamale, kuna ta oli olnud ametis vaid lühikest aega ehk tema rahualased saavutused olid tagasihoidlikud. Samuti jätkas ta terrorivastase sõja raames mh Pakistanis, Jemeenis ja Somaalias droonilöökide andmist ning toetas 2011. aastal sõjalist sekkumist Liibüas.

Nobeli rahupreemia vastuvõtmisest on keeldunud üks inimene: Vietnami kommunistlik juht Le Duc Tho, sest tema arvates polnud 1973. aastal Vietnamis rahu veel saavutatud.

Kokku on antud rahupreemiat välja 104 korral 141 laureaadile. Naised on saanud preemia 19 korral. Lisaks üksikisikutele on rahupreemia pälvinud ka 30 organisatsiooni, näiteks Punane Rist, ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet ja Euroopa Liit.