Oluline 12. oktoobril kell 22.30:

- Jermak: ootame partneritelt võiduplaanile võimalikult kiiret tagasisidet;

- Podoljak: president esitleb ukrainlastele võiduplaani lähipäevil;

- ÜRO: septembris oli sel aastal Ukrainas kõige rohkem tsiviilohvreid;

- Soome esitas võimalikule Vene sõjakurjategijale kahtlustuse;

- Ukraina kontrollib ligikaudu 40-50 protsenti Toretski linnast;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1290 sõdurit.

Jermak: ootame partneritelt võiduplaanile võimalikult kiiret tagasisidet

Kiiev ootab partnerite tagasisidet oma võiduplaanile juba lähiajal, ütles Ukraina presidendi büroo ülem Andrii Jermak.

"Põhiline on, et sellele pööratakse palju tähelepanu ja meie partnerid mõistavad selle plaani loogikat. Minu hinnangul ei oleks realistlik, kui me saaksime kohe mingi vastuse, sest meil on vaja väga konkreetset vastust ja igasugune konkreetsus võtab aega," rääkis Jermak.

"Me kõik mõistame, et see aeg ei ole mõõdetud päevades, vaid tundides. Loomulikult me ootame tagasisidet nii kiiresti kui võimalik, tagasisidet konkreetsete sammude vormis," lisas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus hiljuti Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa liidritega. Jermak rõhutas, et neil kohtumistel peeti sügavaid ja sisulisi vestlusi ning partnerid on olukorras sügaval sees ja mõistavad võiduplaani vajalikkust.

Podoljak: president esitleb ukrainlastele võiduplaani lähipäevil

Ukraina võiduplaan, mida president Volodõmõr Zelenski esitles hiljuti partnerriikidele, avalikustatakse ukrainlastele lähipäevil, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Podoljak märkis, et võiduplaani põhipunktid on juba selged ja matemaatilised detailid on teada üksnes inimestele, kes partnerriikides otsuseid langetavad, sest võiduplaani rakendamine sõltub just neist. Samas kinnitas ta, et Zelenski esitleb siiski plaani ka Ukraina inimestele.

"Mis puudutab laiemat esitlemist Ukrainale, siis ma arvan, et see on päevade küsimus. Sest on tähtis mõista, millises sõjafaasis me oleme ja mida me teeme. President viib selle esitluse läbi üsna tõhusalt. Peamised punktid on juba selged, kuid ta lisab detaile, mis selgelt näitavad, milline on Venemaa läbirääkimistele sundimise kava ja miks see on tähtis. Ma arvan, et president teeb sellise esitluse lähipäevil," rääkis Podoljak.

ÜRO: septembris oli sel aastal Ukrainas kõige rohkem tsiviilohvreid

Ukrainas sai septembris Vene rünnakutes surma 208 ja vigastada 1220 tsiviilisikut, tegemist oli selle aasta suurima ohvrite arvuga kuuga, selgus ÜRO inimõiguste monitooringumissiooni raportist eelmise kuu kohta, vahendas BNS portaali Unian.

ÜRO andmetel hukkus septembris üheksa last ja 76 sai vigastada. 

"Raketirünnakud kogu riigis, eriti Harkivi ja Zaporižžja vastu aitasid kaasa hukkunute arvu kasvule. Rindejoone lähedal oli  märkimisväärne osa surmajuhtudest tingitud rünnakutest, kus kasutati mehitamata õhusõidukeid," lisati raportis.

Nelikümmend kuus protsenti hukkunutest olid üle 60-aastased inimesed.

Ametniku sõnul kuulub Ukrainale 40-50 protsenti Toretskist

Ukraina kontrollib ligikaudu 40-50 protsenti Toretski linnast, ülejäänud on aga Venemaa vallutanud, ütles linna sõjaväevalitsuse juht Vasyl Chynchyk 11. oktoobril.

Okupeeritud Donetskist umbes 35 kilomeetrit põhja pool asuv linn Toretsk on üks Venemaa pealetungi keskpunkte Donetski oblastis, kus Vene väed tõrjuvad Ukraina kaitsjaid pidevalt samm-sammult tagasi.

Ukraina televisioonis kõneldes ütles Chynchyk, et varemeis linna on jäänud umbes 1150 inimest. Enne täiemahulist sissetungi elas Toretskis ligikaudu 70 000 elanikku.

"Me teeme kõik endast oleneva, et evakueerida tsiviilelanikke. Julgeolekuolukord lubab linna siseneda ja elanikkonda evakueerida vaid teatud perioodidel, kui lahingutes on tuulevaikus või soodsad ilmastikuolud," ütles ametnik. 

Rahvaseireveebisait DeepState näitab, et Toretski idaserva asulad – Pivnichne, Zalizne, Družba ja Pivdenne – on täielikult või peaaegu täielikult Venemaa käes.

EL kehtestab sanktsioonid Iraani rakettide vahendajatele

Euroopa Liit peaks esmaspäeval kehtestama sanktsioonid inimestele ja organisatsioonidele, kes on seotud Iraani ballistiliste rakettide üleandmisega Venemaale, ütlesid reedel kaks Euroopa diplomaati ja üks kõrge EL-i ametnik.

Ühe anonüümsust soovinud diplomaadi sõnul kiidavad EL-i välisministrid heaks sanktsioonid 14 isikule ja organisatsioonile, sealhulgas lennufirmadele ja teistele ettevõtetele.

EL-i ametnikud ei nimetanud ettevõtteid ega üksikisikuid. Diplomaadid olid varem öelnud, et EL kaalub meetmeid, mis piiraksid riikliku lennufirma Iran Air tegevust.

Eelmisel kuul teatas USA, viidates nende väitel liitlastega jagatud luureandmetele, et Venemaa sai Iraanilt ballistilised raketid Ukraina sõja jaoks.
Washington kehtestas kohe sanktsioonid laevadele ja ettevõtetele, kes olid enda sõnul seotud relvavedudega.

Soome esitas võimalikule Vene sõjakurjategijale kahtlustuse

Soome ametnike sõnul kahtlustab politsei Vene kodanikku 2014. aastal Ukrainas sõjakuritegude toimepanemises ja talle esitatakse süüdistus enne kuu lõppu. Vojislav Torden – Venemaa paremäärmusliku, neonatside poolsõjaväelise Rusichi rühmituse komandör – peeti Helsingi lennujaamas kinni 2023. aasta juulis. Soome riiklik juurdlusbüroo teatas reedel, et on lõpetanud uurimise mitme 2014. aastast pärit võimalike sõjakuritegude, sealhulgas raskendatud sõjakuriteo kohta.

Zelenski kohtus Vatikanis paavstiga

Volodõmõr Zelenski palus Vatikanis peetud kohtumisel paavst Franciscuse abi Venemaa vangistuses olevate ukrainlaste vabastamiseks. Ukraina president, kes oli ringreisil Euroopa pealinnades, et arutada oma võiduplaani sõjas Venemaaga, ütles, et on kutsunud Vatikani osalema Kanadas toimuval sõjavangide teemalisel konverentsil hiljem sel kuul.

"Loodame Püha Tooli abile Venemaa poolt vangi võetud ukrainlaste tagasitoomisel," ütles Zelenski sotsiaalmeedias, lisades, et see oli tema reedese paavstiga peetud kõneluste põhiteema.

Vatikan ei andnud üksikasju paavsti kõneluste kohta Zelenskiga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 667 630 (võrdlus eelmise päevaga +1290);

- tankid 8962 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 17 827 (+27);

- suurtükisüsteemid 19 381 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1230 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 976 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 16 947 (+110);

- tiibraketid 2619 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 513 (+115);

- eritehnika 3434 (+38).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.