Riigikogu riigikaitsekomisjon valmistas esmaspäeval ette Eesti sõjaliste operatsioonide eelnõusid.

Eelnõude järgi plaanib Eesti järgmisel aastal jätkata seitsmel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemisega.

Eesti suurim välisoperatsioon toimub Iraagis, kus alates 2023. aastast on teeninud korraga kuni 110 Eesti kaitseväelast. Järgmistest aastast plaanib Eesti vähendada koosseisu hinnanguliselt 63 kaitseväelaseni.

Iraagis toimuva Ameerika Ühendriikide juhitud operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi kohalikke julgeolekujõudusid riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel, et nad suudaksid iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi ning tagada rahu ja stabiilsust.

Eesti kaitseväelased tegutsevad Kurdistani regiooni pealinnas Erbilis asuvas õhuväebaasis. Kontingendi ülesanne on pakkuda isikukaitse- ja kiirreageerimisvõimet ning tagada baasi julgeolek.

Eelnõus on kirjas, et väiksema jalaväeüksuse saatmine võimaldab jätkata suurt
osa Eestile usaldatud ülesannetest vähendatud mahus ning keskenduda enam isikukaitsele ja kiirreageerimisülesannete täitmisele.

Eesti on osalenud operatsioonil alates 2016. aastast, kuid enne 2023. aastat võimaldas mandaat kuni viie kaitseväelase lähetamist ühendsihtüksuse staapi.

Veel toetab Eesti kaitsevägi Iraagis ühe staabiohvitseriga NATO väljaõppemissiooni NMI, mille eesmärk on Iraagi kaitsevõime ülesehitamine.

Väiksema koosseisuga panustab Eesti veel missioonidele Punasel merel, Vahemerel, Mosambiigis, Liibanonis ja ka Lähis-Ida piirkonnas.

Alates sellest aastast teenib üks Eesti kaitseväelane Punasel merel Euroopa Liidu operatsioonil Eunavfor Aspides. Peamised ülesanded operatsioonil on kaitsta aluseid rünnakute eest ning eskortida neid operatsiooniala piires. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas meresõiduvabadus.

Üks Eesti staabiohvitser teenib EL-i sõjalisel missioonil Vahemerel Liibüa rannikuvetes. Missioon käivitati 2015. aastal, et piirata ohtlikku inimkaubandust Liibüa ja Euroopa vahel.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises.

Alates 2021. aasta lõpust toetab Eesti kaitsevägi EL-i väljaõppemissiooni Mosambiigis ühe staabiohvitseriga. Missiooni eesmärk on toetada Mosambiigi relvajõudude reageerimist kriisile Cabo Delgado provintsis.

Eesti panustab missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Liibanonis toimuval ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL osaleb üks Eesti staabiohvitser. Praegu on Eesti kaitseväelane teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi ning suurendada olukorrateadlikkust.

UNIFIL on rahuvalvemissioon, mille ülesanne on ära hoida vaenutegevust, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ja koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust selles küsimuses. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepagulaste vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Alates 1997. aastast osaleb Eesti osaleb ühe ohvitseriga Lähis-Idas ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO. Alates eelmisest aastast on Eesti staabiohvitser olnud teenistuses operatsiooni peakorteris Jeruusalemmas.

Rahuvalvemissiooni ülesanne on jälgida rahu- ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida väiksemate vahejuhtumite eskaleerumist suuremateks konfliktideks. Tegu on ÜRO esimese rahuvalvemissiooniga, mis loodi 1948. aastal.

Eesti kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel 1995. aastast, kui võttis osa ÜRO rahuvalvemissioonist Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased 2003. aastal Iraagist.