Eesti osaleb Iraagis USA juhitud Inherent Resolve sõjalises operatsioonis rohkem kui 100 inimesega. Nii palju kaitseväelasi pole Eesti praegu kuhugi mujale saatnud.

Eesti suurim sõjaline operatsioon saab algaval aastal läbi. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti jaoks tähtis teada saada, mis on liitlaste edasised plaanid.

Täies mahus on eestlased mõelnud Iraagist välja tõmbuda septembris, kuid mõnevõrra vähendatakse koosseisu juba aasta alguse rotatsiooniga. Juhul, kui eestlased peaksid riiki mingil viisil ikkagi jääma, siis on kaitseministri kinnitusel valikuid kaks – ollakse Bagdadis NATO Iraagi-missiooniga või Arbili baasis mõne liitlasega kahepoolselt.

"Vajadus on eelkõige instruktorite järele, võib-olla baasivalvega meil nii väga poleks vaja tegeleda. Seetõttu tegelikult nende jutuajamiste pinnalt nii kaitseväe juhataja kui ka peastaap peaksid pakkuma selle võimaliku tulevikunägemuse välja," selgitas Pevkur.

Pevkuri sõnul saab palju kindlasti selgemaks pärast valitud USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumist. Seni on USA võimude sõnum olnud, et Bagdadist ja Lääne-Iraagist lahkuvad USA väed liiguvad Arbili ja Iraagis jätkatakse tegevust vähemalt 2026. aastani.

"See saab olema nende põhibaas ka toetamaks erinevaid tegevusi, mis neil on Süürias. Süürias, me teame, nende põhifookus on ikkagi terrorismi ohjeldamine, terrorismivastane võitlus ja ka seal asuvate erinevate kinnipidamisasutuste kontrollimine," rääkis Pevkur.

"Nüüd see oht on, et need nii-öelda vanglad või kinnipidamiskohad, kus neid hoitakse, selle režiimivahetusega võivad sattuda olukorda, kus enam ei kontrollita neid kinnipidamiskohti," sõnas kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.

USA kaitseministeerium teatas hiljuti üllatuslikult, et neil on Süürias hoopis 2000 sõdurit, mitte varem korduvalt kinnitatud 900. Väidetavalt hakati sealset koosseisu täiendama juba mõnda aega enne Süüria režiimi kukkumist. Põhjuseks ikkagi ISIS-e vastane võitlus ja äärmusrühmituse uuesti koondumise takistamine.

Eesti kontingendi ülema kolonel Andres Hairki sõnul on see piirkonnas kogu liitlaste operatsiooni peamine eesmärk, mida teised ülesanded peaksid aitama täita, sealhulgas Kurdistani armee ülesehitamine.

"Tuues paralleele, ma arvan, et nemad on nagu Eesti oli 1990. aastatel – nad on väga tahet täis, nad on väga motiveeritud, neil võib-olla natukene on kogemusi puudu, natukene on varustust puudu," selgitas Hairk.