Saks tõdes Zelenski plaani kommenteerides, et seal olid väiksed üllatavad komponendid. Esiteks oli ta uudne, kuna siiani pole keegi sõja lõpetamise tervikplaani esitlenud.

"See ei kata võib-olla kõiki tegevusvaldkondi, mida Ukraina soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja, aga oodati seda, et selles plaanis on mingid suured soovid saada lääne käest relvastust, täiendavat õhukaitset jne. Aga need asjad on paigutatud plaani salajasse lisasse, avalikust plaanist neid otse ei näe," ütles Saks.

Julgeolekueksperdi sõnul on aga kõige huvitavam ja uudne see, et jääb mulje, nagu Ukraina sooviks siis, kui aktiivne sõjategevus lõppeb, et tema territooriumile paigutatakse NATO suuremate liikmesmaade väed, vältimaks Venemaa võimalust alustada uut sõda mingil suvalisel hetkel. Nii ei tekiks seda stsenaariumi, kus rahuläbirääkimised kujunevad vaherahuks, külmutatud konfliktiks, ja Venemaa ründab mõne aja pärast uuesti.

"See pole seal väga täpselt kirjas ja seal on salajased lisad, aga jääb mulje, et siin on kaks komponenti selles mitte-tuumarelva strateegilises heidutuses: üks on NATO liikmesmaade – USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – konkreetsete väeosade paigutamine. Ma eeldan, et need pole tavalised lahingväeosad, vaid mingid võimekused, õhutõrje jne. Ja teine pool on teatava heidutusvõimega relvastuse üleandmine Ukrainale, mis tähendab vist näiteks ballistilisi rakette. Selline mulje jääb sellest, mida president Zelenski eile parlamendis rääkis," võttis Saks plaani tuuma kokku.

Saks hindas ka, et kogu selle plaani mõte pole niivõrd saavutada sõjalist võitu sellises plaanis, et Ukraina väed vabastavad kogu oma territooriumi, vaid sundida Venemaale peale strateegiline allajäämine, et sõja pidamine selle territooriumi pärast muutuks Venemaale mõttetuks.

"Selle plaani kõige olulisem osa on see, mis on praegu puudu ehk et lääneriigid paneks Venemaa tugeva surve alla, kogu selle läbirääkimiste protsessi, et ta lahkuks okupeeritud territooriumilt. Niisugune üldmulje sellest plaanist jääb."

Saksa hinnangul on selge, et Ukraina ei saa praegu küsida mingit ebarealistlikku abi selles plaanis, et ta on võimeline vabastama territooriume lähemate kuudega. "Nad tahavad anda justnagu motivatsiooni nii lääneriikidele kui oma inimestele, et lõpetame sõjategevuse ja pärast seda survestame Venemaad okupeeritud aladelt lahkuma," märkis Saks.

Põhja-Korea sõdurite võitlemise kohta Ukrainas pole fakte

Viimasel ajal levivad väited Põhja-Korea osalemisest sõjas on olulised propaganda mõttes. "Ukraina kasutab seda väga tugevalt praegu kommunikatsioonis ja natukene loodi sellega fooni ka sellele nii-öelda võiduplaanile, mida Ukraina president parlamendile tutvustas. Aga mingeid fakte, et tuhandeid sõdureid on toodud Venemaa territooriumile, avalikkusele tegelikult presenteeritud ei ole. See on nagu Ukraina luureinformatsioon, mida poliitikud on hakanud kasutama," selgitas Saks.

Varasemad teated on rääkinud üksikutest surma saanud ohvitseridest, kes on käinud vaatlemas seda, kuidas Põhja-Korea tarnitud relvastust kasutatakse. Samuti on olnud varem juttu insenerivägedest, kes väidetavalt kuskil Venemaal tegutsevad.

"Ma suhtun väga skeptiliselt sellesse, et Vene armee on huvitatud ja suuteline kasutama suures koguses Korea sõdureid. Aga mida võidakse tõesti teha, on see, et mingisugune väiksem üksus on toodud Venemaale, seda õpetatakse ja proovitakse, kas nad suudavad seda kasutada sõjalistes operatsioonides Ukraina vastu või mitte."

Ka Korea pool on Saksa sõnul kindlasti huvitatud sellest, kuna nende üksused ei ole väga pikka aega olnud aktiivse sõjategevuse kolletes ja tõenäoliselt nad tahavad, et vägedel mingisugune arusaamine tõelisest sõjategevusest tekiks.

"Aga ma ütlen veel kord, see on praegu meediakajastus ja meil ei ole tegelikult ühtegi fakti, et Korea sõdurid oleksid Ukrainas võitlemas kuskil Vene vägede koosseisus," võttis Saks teema kokku.