Orissaares töötab Gea Siiner, kellel on koduhooldaja kogemust juba üle 15 aasta. Vastavalt vajadusele on tema tööülesannete hulgas nii poes ja apteegis käimine kui ka hügieeniprotseduuridel aitamine.

Tema hoolealune, 95-aastane vanahärra Bernhard Paasik, on oma ea kohta väga kõbus ja käib ise hea meelega poes, aga ise enam autot juhtida ei saa. Tema lapsed on juba pensionärid ja Bernhard mõistab, et nemadki ei saa iga nädal Orissaarde sõita. Laste tugi on härral kaugelt siiski olemas, nagu paljudel teistelgi sarnases olukorras eakatel. Sellisel juhul ootab omavalitsus, et lapsed panustaksid koduhoolduse eest maksmisesse ka ise. Täiesti üksikute eakate eest tasub täies mahus kohalik omavalitsus.

 "Kui ma seda tööd hakkasin tegema, siis väga üllatas, et on nii palju neid, kellel ei olegi lapsi. Või on siis lapsed surnud," ütles Kristel Koitve, kelle hoole all on Rakvere linnas praegu üheksa eakat. "See ongi koostöö. Ma näengi, et kellel on lapsed, nad on väga tublid ja hoolitsevadki hästi, aga neil on oma elud ka ja nad on eemal. Nende koormust me võtame ka maha."

Sotsiaalhooldaja päevad on toimekad ja kõik tegevused pannakse ühtsesse süsteemi kirja. "Mul on kõik hooldusplaanides kirjas, mida ma teha võin," selgitas Gea Siiner. Teenustel on oma nimekiri ja koduhooldajad panevad täpselt kirja – mida, kellega ja kui kaua tehtud. Süsteem kogub andmed kokku, sotsiaaltöötaja kontrollib tegevused üle ja arved saadetakse välja täpselt vastavalt sellele, mis kirja sai.

"Kas tuleb kogukonnast teade, naabrid märkavad, lähedased märkavad või inimene ise pöördub," selgitas Orissaare teenuskeskuse sotsiaaltööspetsialist Merilin Nöör, kuidas koduhoolduse vajadusega inimesed tavaliselt teenuseni jõuavad. Inimese toimetulekuvõimet laiemalt hindavad Saaremaal sotsiaaltöötaja ja sotsiaalhooldaja koos ning siis otsustab sotsiaaltöötaja, millist teenust klient täpselt vajada võiks.

Enamasti on pöördujateks lapsed, kes oma vanemate käekäigu pärast muret tunnevad. Kuid südikamad vanaprouad võivad ka ise abi vajamise suhtes arusaamiseni jõuda, kui näevad, et naabrinaisel on elu abistajaga lihtsamaks läinud. Just nii läks 80-aastase Ede Kildmaaga, kes elab Rakveres korteris üksi ja tema jaoks on koduhooldaja lisaks abikäele ka tore inimene, kellega suhelda ja keda kaks korda nädalas rõõmuga külla oodata. "Elulise tähtsusega, võib isegi öelda. Mul on kedagi nädala keskel oodata. Kas meil ongi mingisugust tegemist või ei olegi, aga me saame rääkida," rõõmustab proua. Kristel Koitve aitab kõige vajaliku organiseerimisega ja viib isegi teleri parandusse, kui vaja.

Puude tuppa toomine ja prügi välja viimine on vaid mõned ülesannetest, mis terve noore inimese jaoks on iseenesestmõistetavalt lihtsad, aga liikumisraskustega eakale keerulised ja mille tegemata jätmine ei oleks mõeldav. Klientide vahel on jaotatud päevad, millal hooldaja kellegi juurde jõuab. "Kui on veel erilisi käikusid, juuksurisse või arstile, siis kui õnnestub, paneme kolmapäevale. Kolmapäeviti koristame ka, aitame toad üle käia, kui endal sellist jaksu ei ole," selgitas Koitve. Lähiajal ongi neil Kildmaaga plaanis koos hambaarsti juurde jalutada ja selleks pannakse plaani kirja piisava varuga aega, et ikka jõuaks vahepeal ka pargipingil jalga puhata. "See töö annab palju. Sa oled oodatud iga päev ja teed õiget asja," ütles hooldajatööd nautiv Koitve.

84-aastane Milvi Kivi on samuti üks Rakvere eakatest, keda Koitve aitamas käib. Tema põhiline abivajadus seisneb seni selles, et saaks poest ja turult raskemad kaubad koju toodud. "Kristel on nii armas! Ja ta on mind välja kannatanud. Kui me poodi läheme, siis ma ütlen Kristelile, et "mida me nüüd ostame, mida sa soovitad?"," rääkis Kivi.

Gea Siineri 81-aastane hoolealune Leida elab üksi Orissaarest eemal, keset metsa väikeses talumajas. Tema oma koduõuest kaugemal enam üksi ei käi, sest nägemine on viletsaks jäänud. Samas tõdeb proua, et oma kodus ongi kõige parem vaikselt olla ja tegutseda. Varem aastakümnete jooksul tehtud poemüüjatöö täitis tema suhtlusvajaduse juba ammu. Siiner viib talle poest kõik vajaliku ja Leida on eluga rahul.

"Kõige parem oleks, kui saaks kaua kodus olla," unistab Milvi Kivi. Kuna tema abikaasa ja tütar on hiljuti surnud, sõltub tema hakkamasaamine ka tulevikus eelkõige sotsiaalhooldaja tööst. Teenuseid, mida Kivi vajab, tuleb aja möödudes ilmselt juurde ja kuni need tähendavad abi, mida saab pakkuda kodus, on tal võimalus armsaks saanud korteris edasi elada. "Niikaua kui see teenustasu on enam-vähem, siis ei ole häda midagi," ütles Saaremaal elav Leida. Temagi soovib võimalikult kauaks koju elama jääda. "Ma olen omaette, kõik mu asjad on siin, ma olen harjunud siin olema. See peab olema, vanainimestele on see tähtis!" on proua kindel. 

Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsiooni juhatuse liige Eike Käsi tõdes, et hooldereformi üheks eesmärgiks võetud pikema kodus elamise organiseerimiseks on vaja rohkem hooldustöötajaid kui neid praegu saada on. Samuti on juurde vaja abivahendeid, mis eakate elu ja koduhoolduse võimalikuks teeks. Raha valdkonnas aga endiselt napib.

2030. aastani on sotsiaalvaldkonda juurde vaja umbes 3000 töötajat. Kümne aasta perspektiivis on ainuüksi hoolekandetöötajaid ennekõike hooldekodudesse vaja tuhatkond. Kui võtta arvesse, et juurde tulemise asemel hoopis lahkub valdkonnast igal aastal tuhat inimest, ei ole väljavaated selles osas head. Töötajad liiguvad enim kaubandus- ja teenindussfääri, kus palgad on sarnased, kuid töö lihtsam. Brutopalgad on hooldajatel tuhande euro kandis, mis ei pruugi paljusid motiveerida.

"Palgaprobleem on praegu väga akuutne ja kui vaadata vabariigis üldist majandustausta, siis väga sinisilmne ei saa siin olla," tõdes Eike Käsi. Kõikjalt tõmmatakse kokku ja mure on ka kohalikel omavalitsustel, kes teenuseid pakkuma peavad.

Mirjam Mõttuse autorisaade "Siin me oleme" on ETV eetris reedeti algusega kell 20. ERR-i portaalis saab värsket osa vaadata juba praegu selle loo juures olevast videost.