Poolteist aastat tagasi tehtud hooldereformi mõte oli vähendada inimeste koormust hooldekodukoha eest maksmisel. Nii ongi läinud ja inimeste omaosalus on vähenenud. Kui enne tasusid inimesed hooldekodukoha eest enamasti ise, siis reformiga andis riik omavalitsustele raha juurde ja hooldekodukulud jaotati ära. Hoolduskomponendi ehk personalikulu maksab kinni omavalitsus, inimene ise peab maksma majutuse ja toitlustuse osa.

Üks riigi lubadusi oli, et hooldekodukoha saab kätte keskmise pensioni ehk praegu 774 euro eest.

Pärnus Tammiste hooldekodus maksab koht kahekohalises toas 1300 eurot. Sellest maksab omavalitsus kinni 630 eurot ja kui inimene saab keskmist pensioni ehk 776 eurot kätte, katab see kohamaksumuse ära. Ühekohalise toa eest tuleb aga juba juurde maksta.

Pärnaka Epp Kloostri 103-aastane ema on Tammiste hooldekodus olnud pea aasta aega.

"Ta oli meie juures kodus kuni 102-aastaseks saamiseni ja natuke kauemgi, aga siis erinevatel põhjustel kahjuks enam kodus hoida ei saanud. /.../ Minu ema on just üks nendest klientidest, kes saab enam-vähem peaaegu keskmist pensioni. /.../ Tema pension katabki selle enam-vähem ära. /.../ Ma olen tõesti väga rahul, väga," rääkis ta.

Riigikontrolli värske audit ütleb aga, et paljudele jääb hooldekodukoht keskmise pensioni eest kättesaamatuks ja neil tuleb lähedaste ja omavalitsuse toel puudujääv raha leida. Nimelt näitas audit, et iga kolmas hooldekodus olija ei saa hooldekodukohta keskmise pensioni eest.

Kui keskmisest pensionist ei jätkunud, jäi enamasti puudu rohkem kui 100 eurot. Riigikontrolli hinnangul on selline olukord tekkinud, sest reform tõi paljudes hooldekodudes kaasa hinnatõusu. Keskmiselt on hinnad kasvanud 15 protsenti, mis on sotsiaalministeeriumi prognoositust mitu korda kõrgem.

"Keegi lihtsalt ei arvestanud sellega, et erinevad hooldekodud hakkavad selle peale hüppeliselt hindu tõstma. /.../ Tegelikult tähendab see seda, et igal juhul lähedane selle kinni maksma peab," tõdes Tammiste hooldekodu juht Liina Männiaru.

"Eks hinnatõusu surve kõige suuremaks põhjuseks on surve töötasudele. Hooldustöötajate palgad on väikesed. Samuti oli vajalik juurde palgata rohkem hooldustöötajaid," põhjendas Pärnu abilinnapea Riido Villup.

Kuna järgmisest aastast peab hooldekodus ühe hoolealuse kohta olema senisest rohkem hooldajaid, kasvab Villupi sõnul palgatõusu surve veelgi.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tuleb hooldekodude hinnakasv peamiselt üldisest hinnatõusust. Tema sõnul on reformi tähtsaim tulemus mõju inimestele.

"Me sellesama pooleteistaastase reformi tulemusena saame öelda, et 1400 inimest on pääsenud tagasi tööturule, sellepärast et nad ei pea enam oma lähedast hooldama. /.../ Varasemalt maksis enamik klientidest 100 protsenti teenuse hinnast ise ja see oli umbes 1000 eurot 2022. aastal. Nüüd on tõepoolest keskmine hind 1328, aga inimene maksab sellest keskmiselt 49 kuni 51 protsenti ja keskmiselt 600 eurot maksab kohalik omavalitsus, mis on see hoolduskomponent. See on kohalikes omavalitsustes erinev, aga keskmise pensioni eest laias laastus peaks tegelikult teenus kättesaadav olema," rääkis minister.

Hooldekodude hinnatõus tähendab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste suuremat rahastust, sest vastasel juhul kaugenetakse riigikontrolli hinnangul reformi eesmärgist pakkuda hooldekodukohta keskmise pensioni eest. Probleem on aga selles, et see võib ühel hetkel muutuda avalikule sektorile üle jõu käivaks.

Omavalitsused saavad hoolduspersonali kulude maksmisele kehtestada piirmäära ja kui nad seda ei muuda, võib inimeste omaosalus edaspidi hoopis tõusma hakata.

"Kohalike omavalitsuste vaatest on suur probleem see, et enne reformi prognoositi reformi ettevalmistajate poolt teenusemahu kasvuks aastas üks protsent, aga kõikide omavalitsuste näitel võib öelda, et see protsent on oluliselt suurem ja Pärnul on see teenusemaht kasvanud kahe aastaga 20 protsenti. /.../ Hooldusreformi eesmärke loomulikult tuleb tunnustada, kuid rahastussüsteem, nii nagu ka riigikontroll on öelnud, tuleks üle vaadata," kommenteeris Villup.

"Täna on tegelikult suurenenud hüppeliselt kohalike omavalitsuste kulud. Kindlasti ei ole saavutatud ka seda eesmärki, et hoolealune saaks oma pensionist lubada hooldekodukohta. /.../ Enne hooldusreformi oli Pärnu linna panus üldhooldusteenusesse miljon eurot. 2024. aastal juba poolteist miljonit ja selle aasta tagasihoidlik prognoos ütleb, et see võiks olla 1,8 miljonit eurot. Selline dünaamika kohalike omavalitsuste rahakotti vaadates liiga julgustav ei ole," selgitas ta.

"Kui hinnad tõusevad veel, siis seda meie ei kontrolli, aga koha me peame tagama ja siis me peame lihtsalt selle vahe katma ja see tuleb puhtalt valla enda vahenditest. Vahepeal kuskilt riigi käest juurde pole ju küsida," tõdes Tori vallavanem Lauri Luur.

Signe Riisalo on nõus, et pikemas perspektiivis on sotsiaalkaitse rahastamine avalikule sektorile keeruline ülesanne, kuid ütleb, et omavalitsuste rahastamine on tagatud.

"See rahastusskeem või mudel, mis on riigi poolt välja pakutud, on üles ehitatud viisil, mis tagab kohalikule omavalitsusele pideva kasvu. Ja me ei prognoosinud nii suurt kogurahastuse kasvu reformi alguses. /.../ Eelmise aastaga võrreldes on meil 12 protsenti ka kohalikele omavalitsustele rahastus suurem. Me räägime käesoleval aastal 66,8 miljonist eurost," rääkis Riisalo.

Reformi mõte oli toetada ka inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Riigikontrolli audit leidis aga, et omavalitsustel kulub kogu raha üldhoolduseenuse peale.

"Kui me hindame inimese ööpäevaringset hooldusvajadust, siis täna Pärnu linnal selliseid vahendeid ei ole, et ööpäevaringselt hooldusteenust inimese kodus osutada. See ressurss, mille riik on eraldanud, kulub kõik selle eesmärgi täitmisele, mis puudutab üldhoolduse osutamist hooldekodus. Koduteenuse osutamiseks või arendamiseks sellest ressursse üle ei jää," sõnas Riido Villup.

"Suures pildis tuleb loota, et põhiaur ei läheks hooldekodule, et me saaks tegeleda ka muude teenuste arendamisega, mis võiks inimest rohkem aidata ja oleks võib-olla ühiskonnale odavam. Aga see aeg näitab, et see sõltub väga sellest, mida need hooldekodude hinnad teevad," ütles Luur.

Riisalo sõnul ei saa olla nii, et omavalitsused jätavad koduteenuse arendamata.

"Tegemist on kohaliku omavalitsuse ülesandega ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid täidetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Riik on andnud toetavat rahalist ressurssi. /.../ 2023. aastal üldhooldusteenusele läinud inimestest 92 protsenti ei saanud mitte ühtegi koduteenust enne, kui nad kõige kallimale institutsionaalsele teenusele lõpuks suunati," rääkis minister.

Nii omavalitsused kui ka Tammiste hooldekodu juht Liina Männiaru ütlevad, et rahastussüsteem tuleks üle vaadata. Läbikukkunuks Männiaru reformi aga ei pea.

"Ikkagi lähedaste maksukoormus on nii palju vähenenud, et ei saaks seda öelda, et see läbikukkunud oleks. Kindlasti võiks kaaluda mingisugust rahastamise ümbervaatamist, kuidas seda tõepoolest teha hinnakindlamaks. Sest see on selge, et ühiskond vananeb, on hooldekodukohti juurde vaja. Aga kui erasektor hakkab seda nii-öelda hinnarallit eest vedama, siis võib olla tõepoolest päris keeruline see lahendus," rääkis Männiaru.

Riisalo sõnul rahastust jälgitakse ja 2026. aastal valmib ka põhjalik analüüs, mis hindab, kas reformi eesmärgid on täidetud ja rahastamine jätkusuutlik.