Upītsile on püstitatud mitme meetri kõrgune pronksskulptuur Riia kongressimaja ees.

Kirjaniku kahe erineva olemuse tõttu tekkis Riia linnavolikogu liikmel, skulptor Ivars Drullel mõte enam kui 40-aastane monument pikuti pooleks saagida ja seejärel uuesti paigaldada nii, et inimene saaks kahe osa vahelt läbi kõndida.

Riia linnavolikogus toetas seda ideed.

Kriitikud sotsiaalmeedias kutsuvad aga plaani vandalismiks ja esivanemate teotamiseks. Oma seisukohti on avaldanud ka eksperdid, kellest paljud on otsust kritiseerinud.

Kunstikriitik Vilnis Vejš ütles, et olukord on hull. Ta soovitas teha paus ja lasta asjadel jahtuda.

Skulptor ja Läti kunstiakadeemia professor Glebs Pantelejevs kritiseeris samuti ideed.

"Lugesin seda plaani, aga minu jaoks seostub agressiivne pooleks saagimine kohe keskaegsete piinamismeetoditega. Eriti levinud oli see homoseksuaalide puhul, sest keskajal seoti nad jalgupidi rippu ja saeti pikuti pooleks. Nii et see oleks samalaadne saagimine," rääkis Pantelejevs.

Kunstiakadeemia professor Andris Teikmanis ütles sotsiaalplatvormil Facebook, et võiks olla veel üks kunstiteos, mis peegeldaks Upītsi duaalsust. Ta tõi välja, et olemasolev monument on valmistatud skulptor Alberts Terpilovskise poolt ning on kaitstud autoriõiguse seadusega. Ta märkis, et kui skulptori autoriõiguse pärijad sellise ümberkujundamisega nõus on, siis saaks plaani teostamine olla juriidiliselt võimalik.

Drulle täheldas, et tema ideed toetas monumendi autoriõiguste pärija, endine kultuuriminister Kārina Petersone.

"Nad [vanaisa ja Upīts] olid väga lähedased sõbrad, nende poliitilised vaated olid väga erinevad, kuid vanaisa aitas Andrejs Upītsit tema elu jooksul palju, päästis ta vanglast. Aga minu vanaisa Jūlijs Petersons pandi 1944. aastal vangi – kui mu vanaema läks Andrejs Upītise juurde, kes oli tol ajal mõjukas inimene, siis ei võetud teda kuulda," rääkis Petersone.

"Mul on ka oma isiklik valu," ütles Petersone. "Aga kui ma sellest monumendist mööda läksin, siis see meenutas mulle mu perekonna ajalugu, Läti ajalugu. Nii et tundus vajalik, et ta seal oleks. Aga ka Ivars Drulle mõte, see lõhestatud elu, sellel on palju sisu."

Monument ei saaks nagunii oma praegusele kohale jääda, sest kongressimaja ehitatakse ümber Riia kontserdisaaliks.