Eelnõu pikendaks seaduseks saamisel elektritootja ja tarbija vahelise otseliini maksimaalset pikkust, mis tähendab, et kui praegu saab rajada kuni kuue kilomeetri pikkuseid otseliine, siis muudatuse järel saaks rajada kuni 15 kilomeetri pikkuseid otseliine.

Muudatus on tehtud pigem taastuvelektritootjaid, eriti tuuleenergiatootjaid silmas pidades ning pole mõeldud vaid selleks, et tarbijad saaksid soodsamalt elektrit, vaid et ka elektritootjal oleks parem võimalus stabiilseks tuluks ning sellega julgustada investeeringuid.

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ütles ERR-ile, et muudatus on tehtud eesmärgiga soodustada energiamahuka tööstuse ja elektritootjate vahelist koostööd. "Tuuleparke ei saa igale poole rajada, mistõttu võivad vahemaad tarbija ja tootja vahel olla pikemad kui kuus kilomeetrit," lausus ta.

Muudatust on põhjendatud ka elektri madalama lõpphinnaga.

Uiga selgitas, et elektritootjad saavad otseliini abil ühe täiendava viisi müüa oma elektrit otse tarbijale, millega on tootjale garanteeritud oma elektrienergia müük.

"Selline lahendus tagab elektritootjale stabiilse müügitulu, mis on oluline aspekt andmaks investeeringu tegemise osas kindlust. Tarbija saab vastu pikaajaliselt stabiilse ning soodsa hinnaga puhta energia," ütles Uiga.

Otseliini rajab ja finantseerib otseliini omanik. Kulude katmine lepitakse tootja ja tarbija vahel kokku, mis tähendab, et tavalised elektrivõrgu (näiteks kodutarbijad) kasutajad selle eest ei tasu, lausus Uiga.

Ajalooliselt on otseliinidega Eestis olnud nii, et kunagi sai otseliini rajada vaid samale või piirnevale kinnistule. 

See tähendas, et juhul kui kõrvalkinnistuks oli näiteks üldkasutatav tee või kraav, siis otseliini tootmisseadme ja tarbija vahel rajada ei saanud, ütles Uiga.

"Hajatootmise kasvuga tekkis otseliinide järgi suurem huvi ning seetõttu mingi üle uuele lähenemisele ning seati otseliinile maksimaalne pikkus – kuus kilomeetrit. Maksimaalne pikkus seati, et otseliinidest ei tekiks paralleelelektrivõrku võrguettevõtjate teeninduspiirkonnas," lausus ta.

Praktikas on aga pika otseliini rajamine kompleksne tegevus ning selle rajamise mõistlikkus analüüsitakse põhjalikult läbi, märkis Uiga. "Mida pikem otseliin, seda rohkem  on näiteks vaja maaomanikega kooskõlastusi ning pikem kaabel maksab ka rohkem," ütles ta.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et lubatava otseliini pikkuse suurendamine on vajalik võtmaks arvesse seda, et näiteks maismaa- ja meretuuleparkide puhul on elektri toodang märkimisväärselt suurem tavapärase elektrijaama toodangust ning eelduslikult seega ka otseliini kaudu varustatav tööstusobjekt mastaapsem.

"Sellisele tööstusobjektile (eriti näiteks rannikualal, kus võib esineda planeeringulisi, keskkonnakaitselisi, ruumilisi ja teisi piiranguid) sobiva asukoha leidmine võib osutuda keerukamaks ning see õigustab otseliini rajamisele suurema lubatava vahemaa kehtestamise," seisab seletuskirjas.

Seadust muudetaks ka selles, et otseliini rajamise kaugust arvestatakse kas tootmisseadmest (näiteks tuulikust) endast või selle tootmisseadme võrguga liitumispunktist, kuna tehniliselt ei ole alati mõistlik tootmisseadme juurest otseliini rajada.