Praegu on seadusega lubatud ehitada kuni kuuekilomeetrine otseliin, muudatusega pikeneks see 15 kilomeetrile. Ministeeriumi teatel saab otseliiniga soodustada energiamahuka tööstuse ja energiatootjate vahelist elektriostu.

Pikenduse ettepanek tuli ministeeriumile turuosaliselt.

"Otseliini pikenemisest võidavad nii koostootmiselektrijaamad, päikeseelektrijaamad kui ka tuuleparkide tootjad. /.../ Arenduskuld tegelikult ei vähene, aga see annab kahepidise võidu. See annab riigile võidu läbi selle, et tulevad suuremad tehased. EAS on välja öelnud, et Eestis ootab järjekorras suuruses kuus teravatt-tundi suuremahulisi elektritarbijaid. Ja meile kui tootajatele annab see kindluse, et meil on sellises mahus uusi tarbijaid olemas," rääkis Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.

Otseliini rajamisel ettevõte Eestis valmis ehitatud elektrivõrku ei kasuta.

"Otseliini kaudu on võimalik tarbida ilma võrgutasu maksmata. Aga seejuures loomulikult tuleb see otseliin ehitada. See on selline suurtarbijate võimalus oma kulusid optimeerida, kas on mõistlikum otseliin või siis tarbida koos võrgutasuga," selgitas kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

Lehtmetsa sõnul tavatarbijatele sellega võrgutasu ei suurene, pigem väheneb.

"Pigem väheneb sellepärast, et antud muudatusega on võimalik siis Eestisse tuua täiendavat energiamahukat suurtarbimist ja kui nad eeskätt tarbiksid otseliini kaudu, siis igal ajahetkel taastuvenergiat ei ole või ei ole piisavas mahus, mis tähendab, et selle puuduoleva võtaksid nad võrgust," rääkis ta.

Energeetikaekspert Arvi Hamburg ütles aga, et kui seni elektrivõrku kasutanud ettevõte ehitab endale tootjaga otseliini, väheneb võrgus olevate tarbijate arv ja nende võrgukulud suurenevad.

"Võrgu ülalpidamiskulud ikka jäävad ju alles. Järelikult see kogu investeeringuteks vajalik summa jaotatakse vähema kilovatt-tundide tarbijate vahel ära ja järelikult võrgutasu meile ühe kilovatt-tunni ülekande peale tõuseb," selgitas ta.

Samuti vajavad uued suured tootmisvõimsused Eesti elektri varustuskindlust, ütles Hamburg.

"Järelikult võrk peab igal juhul ka tegema investeeringuid, et see uus tarbija saaks ikkagi 24/7 elektrit. Nii et jälle, see tuleb ju puhtalt ikkagi siis tarbijate arvelt," ütles ta.