Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et üldine seisukoht on, et põhiseadust võiks muuta nii, et kirjutada sinna, kellel on õigus osaleda kohalikel valimistel.

Põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust – esimesed kaks on rahvahääletus või kahe riigikogu koosseisu heakskiit. Mõlemad võtavad aega. Kolmas võimalus ehk põhiseaduse kiireloomuline muutmine nõuab saalis 81 häält.

"Praegu, kui on teada, et sotsiaaldemokraatlik erakond ja Keskerakond seda muudatust ei toeta ja matemaatika ütleb, et neil on 22 häält parlamendis, siis see tähendab seda, et ei tule hääli kokku, et (seadust) kiireloomuliselt muuta. Kui praegused seisukohad jäävad paika," lausus Terras.

Koalitsioonierakondadest toetavad hääleõiguse võtmist Reformierakond ja Eesti 200 ning vastu on olnud sotsiaaldemokraadid (SDE). Põhiseaduskomisjoni liige Eduard Odinets (SDE) ütles, et sotsiaaldemokraatidel on keeruline olla poolt või vastu, sest arutelud pole olnud konkreetsed.

"Enne kui öelda, kas me oleme poolt või vastu, tahaks arutelu pidada ja arutada selle üle, milliseid riske toob kaasa üks või teine käitumine Eesti riigi poolt. Millised tagajärjed on sellel kogu ühiskonnale – kas suurem risk on valimisõiguse alles jätmine või selle ära võtmine. Ja kuidas see mõjutab neid inimesi, kelle suhtes neid otsuseid tehakse," lausus Odinets.

Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles, et kui aasta pärast toimuvateks kohalikeks valimisteks põhiseadust muuta ei jõua, siis viie aasta pärast toimuvateks kohalikeks vaimisteks peaks see muudetud olema.

"Me peaksime minema põhiseaduse muutmise teed võimalikult kiiresti, ja seda enam, et neli erakonda kuuest erakonnast, kes on parlamendis esindatud, on ju deklareerinud, et nad toetavad selle olukorra muutmist. Ja siis on vaja astuda ka praktilised sammud," lausus Seeder. 

Esmaspäeval andsid 28 riigikogu liiget menetlusse eelnõu põhiseaduse muutmiseks.