Heiki Sibul ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et sotsiaaldemokraatide välismaalastest valijate lojaalsusvande ettepanek ei ole hea eelkõige õiguslikus vaates.

"See ei ole hea idee. Seda ennekõike õiguslikus mõttes, sest väga suure tõenäosusega lojaalsusvande kohustus võib riivata põhiõiguseid – arvamusvabaduse, veendumusvabaduse põhimõtteid ennekõike," selgitas ta.

Lisaks tuleb Sibula sõnul vaadata seda, kuidas sellist ettepanekut praktikas ellu viia.

Sibul märkis, et siiani on püütud Eestis ja maailmas pigem teha valimisi inimestele kättesaadavamaks, mistõttu oleks uuesti piirangute panemisel palju küsimusi.

"Meie senine valimiskorraldus on kogu aeg olnud suunatud selle poole, et võimalikult rohkem valijaid saaks valida ja teha kõik võimalikult kättesaadavaks valijale. Sellise n-ö tsensuse panek, võiks öelda, et viimase sajandi jooksul oleme kõikvõimalikke tsensuseid läänemaailmas tühistanud ja ära võtnud. Selles mõttes, arvan, et siin on väga palju kaalumise kohti ja küsimusi," rääkis Sibul.

Sibul rõhutas, et isegi kui lõpuks siiski põhiseadust muudetakse ja sinna valimistega seoses meelsuse küsimine sisse kirjutatakse, võib ikkagi tekkida veendumusvabadusele riive. Sellega seotud vaidlused võivad tema hinnangul jõuda hiljem isegi riigikohtusse.

Endine kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu tõi reedel välja küsimuse, mis saab nendest inimestest, kes lojaalsusallkirja ei ole andnud. Sibula sõnul on mõeldamatu, et õiguskaitseorganid hakkaksid kümneid tuhandeid inimesi üle kontrollima.

"Ka mina tean, et politseil ja kapol on juba täna piisavalt palju tööd ja et hakata kümneid tuhandeid inimesi üle kontrollima, on kindlasti väga küsitav. Me teame, et kui keegi on konkreetse teo sooritanud, mis ei ole seadustega kooskõlas, siis on see inimene Eestist välja saadetud. Ma ei kujuta küll ette, et neid inimesi, kes ei anna seda lojaalsusvannet, peaks hakkama Eestist välja saatma," kommenteeris ta.

Sibul ei tea mujalt läänemaailmast riike, kus kehtiks lojaalsusvande kohustus. Küll aga on olemas registreerimiskohustus, kuid see muudaks Sibula hinnangul valimiskorralduse keerulisemaks.

"Valijate registreerimiskohustust, mis on üks osa sotsiaaldemokraatide ettepanekust, näiteks Ameerika Ühendriigid teevad. Eesti pole seda kunagi teinud. See looks ühe keerukuse kihi Eesti valimiskorraldusse juurde ja iga kihi juurde panek tähendab ka rohkem vigu," rääkis Sibul.

"Selles mõttes ma väga tõsiselt kaaluks, enne kui seda tegema hakata, sest meie valijate nimekiri ehk kes valida saavad valimispäeval, tuleb ju rahvastikuregistrist ja see kõik on automaatne süsteem. Muu hulgas ka need muudatused, mis rahvastikuregistris tehakse, tulevad ka valijate nimekirja ja inimesed saavad seda teha, aga selle ühe kihi sinna juurde panek kindlasti loob keerukust," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi peaks saama kohalikel valimistel valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes kinnitavad, et mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas. Ühtlasi oleks kaitsepolitseiametil voli soovimatuid inimesi valimisnimekirjast maha kriipsutada.