ERR Gruusias: laupäevased parlamendivalimised otsustavad riigi suuna
Laupäeval toimuvad Gruusias parlamendivalimised, riigi tõotavad 2030. aastaks Euroopa Liitu viia nii kiireid reforme lubav opositsioon kui üha venesõbralikumaid samme astuv võimupartei. See, kas Gruusia liigub pärast parlamendivalimisi lääne või isolatsiooni suunas, on paljude grusiinide jaoks põhiküsimus.
Valitsev Gruusia Unistuse partei, mida süüdistatakse Venemaale lähenemises ja demokraatia piiramises, on valimistel vastamisi enneolematu läänemeelsete opositsioonijõudude liiduga.
Gruusia Unistuse kandidaat Levan Makhašvili ütles, et mure, mida lääneriigid on seoses valmistega avaldanud on tegelikult väline sekkumine. "Seda nimetatakse valimiste kontekstis väliseks sekkumiseks," ütles ta.
Levan Makašvili rõhutab aga, et nende sõnumites on valimiste põhiküsimus hoopis mujal.
Aasta tagasi anti Gruusiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, aga pärast seda läks kõik allamäge. Võimupartei Gruusia Unistus muutis oligarhide jaoks lihtsamaks maksuparadiisist raha toomise, seksuaalvähemuste õigusi kärbiti ja läänest abi saavad vabaühendused peavad end trahvi ähvardusel kirja panema.
Euroopa Liidu ja Gruusia suhted on sisuliselt külmutatud.
Opositsioonierakonnad kirjutasid president Salome Zurabišvili üleskutsel alla Gruusia hartale, dokumendile, milles lubatakse võidu korral koonduda aastaks ajaks presidendi pakutud peaministrikandidaadi selja taha ja viia ellu terve rida reforme, mis Gruusia taas Euroopa Liidu teele aitaksid.
"Kui Gruusia täidab liitumiseks vajalikud nõuded, siis see võib olla kiire protsess ja grusiinid saavad lähiaastail rahulikult elada jõukas Euroopa Liidu keskkonnas," ütles Suurima opositsioonierakonna Ühendatud Rahvusliku Liikumise välissekretär Zurab Tšiaberešvili.
Gruusia endise riigijuhi Mihhail Šaakašvili asutatud erakonna Ühendatud rahvuslik liikumine platvormist paistab, et Euroopa Liit on lahendus pea kõigile Gruusia muredele. Sealhulgas peaks liitumisprotsess tooma viie aasta jooksul 14 miljardit eurot.
"Ma olen kindel, et Gruusiale avaneb palju struktuurifonde, millest meie riik kasu saab. Ja kui me teeme ära õiged reformid, kasvavad ka läänest tulevad erainvesteeringud dramaatiliselt," ütles Zurab Tšiaberešvil.
Ühendatud rahvuslik liikumine, nagu väga paljud teised opositsiooniparteid lubavad, et 2030. aastaks on grusiinidel Euroopa Liidu passid. Aga ka Gruusia Unistus – võimupartei, kes on üha rohkem Gruusiat Venemaa poole viinud – ütleb, et 2030. aastaks liitub Gruusia Euroopa Liiduga. Lihtsalt nii-öelda omadel tingimustel.
Gruusia rahvusringhäälingu uudistejuht George Gvimradze ütles, et on Euroopa integratsiooni võimalikkuse suhtes lähitulevikus väga skeptiline. "Euroopa Liidus on palju probleeme. Ja ma usun, et kõik osapooled, kes praegu räägivad, et me läheme selles suunas, kas blufivad või ei saa aru, mis toimub," sõnas Gvimradze.
Mitmed lääneriigid ütlevad samas, et just praegu on Gruusiale avanenud aken Euroopasse ja see tuleb ära kasutada. Ning inimestel tuli teha valik, olgu usu või umbusu najal.
Valimispäeva hommikul sadas Tbilisi ümber vihma. Taevas oli hall ka pealinnast 50 kilomeetrit eemal Igoeti külas. Paigas, kust Vene väed 2008. aasta sõjas edasi ei tulnud. Väikeses lasteaias, kus seinu ehivad paberist lilled ja nööridest punutud linnupesad, tahtsid vähesed "Aktuaalse kaameraga" rääkida. Natia ikkagi rääkis. Tema tuli enda sõnul valima selleks, et Gruusias oleks hea elu ja vabadus.
"Ma arvan, et praegu on kõik väga hea ja kõik hakkab olema hea. Ja ma olen nõus kõige sellega, mida valitsus räägib," ütles Natia.
Kõrvalküla pisut räämas koolimajas kohtasime Zurabi, kes tuli valima, ehkki ei usu, et sellest palju muutub. Ta tahab, et majandus õitseks ja et Gruusiat ei tabaks selline sõda nagu Ukrainat.
Zurab usub, et Gruusia võiks Euroopa Liitu saada, aga ta pole kindel, millal see juhtub. Pealinnas, sealsamas vabaduse väljaku juures, kus Grusiinid juba aastakümneid on heameelest või vihast kogunenud, räägitakse sõjast pisut vähem ja Euroopa Liidust rohkem. Mikhail ütleb, et tema tuli valima vabariigi pärast.
"See on meie unistus, et saada Euroopa Liitu. Ma arvan, et kindlasti saame. Euroopa Liit on tsivilisatsioon. Me peame minema edasi. Me tahame edasi minna aga tsiviliseeritumas keskkonnas," sõnas Mikhail.
Kuus aastat Tallinnas õppinud Nicolas tervitas "Aktuaalset kaamerat" eesti keeles. Enne hääletuskasti juurde astumist rääkis ta, et võim Gruusas peab vahetuma. Gruusia Unistuse sõnumit, et ka nemad riigi Euroopa Liitu viivad, Nicolas ei usu.
"On väga selge, et kõik teed, mille Gruusia Unistus on valinud, viivad Venemaa suunas. Ma usun, et nad valetavad. Meie - Gruusia inimesed oleme kuulnud palju valesid ja nüüd me vaatame tegusid. Ja Gruusia Unistuse teod ei vii Euroopa Liitu, need viivad Venemaa suunas ja isolatsiooni suunas, milles on Valgevene ja teised Venemaa sugused riigid," rääkis Nicolas.
Toimetaja: Barbara Oja, Aleksander Krjukov