Vseviov: õiglaste valimisteta ei saa Gruusiat demokraatlikuks pidada
Gruusia laupäeval toimunud parlamendivalimisi ei saa vabaks ja õiglaseks pidada ja seetõttu ei saa riiki pidada ka demokraatlikuks ja Euroopa Liidu küpseks, leidis Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov "Välisilmas".
Jonatan Vseviov märkis saates, et Eesti ja Euroopa Liidu ülesanne ei ole üht või teist Gruusia parteid hukka mõista või võimule aidata, vaid aidata kaasa sellele, et riik saaks olla kunagi meie sarnane Euroopa riik. Ta rõhutas, et selle nimel peab aga eelkõige Gruusia ise tegutsema.
"Meil on tarvis, et Gruusia ise teeks eelkõige kaht asja: oma välispoliitikas orienteeruks samale kursile nagu Euroopa Liit – arusaadav, et mitte igas detailis, aga põhilises, strateegilises vaates – ja et tema demokraatia oleks stabiilne," sõnas kantsler.
Vseviov ütles, et viimastel kuudel on aga Gruusias olukord mõlemas küsimuses halvenenud ning ka seekordseid valimisi ei saa seetõttu õiglaseks nimetada.
"See valimistel toimunu, mille kohta ka Gruusia president Salome Zurabišvili väga tõsise avalduse teinud, ei ole ju isolatsioonis toimunud. See on jätk kõikvõimalikele Venemaalt maha kopeeritud seadustele, opositsiooni ja kodanikühiskonna suukorvistamisele, ühiskonna totaalsele polariseerimisele, hirmu kasutamisele valimiskampaanias," selgitas Vseviov.
"Tuleb tõdeda, et selle kõige valguses meie neid valimisi küll vabadeks ja õiglaseks pidada ei saa. Aga vabade ja õiglaste valimisteta ei saa pidada riiki demokraatlikuks ja Euroopa-küpseks. Mis edasi saab, sõltub Gruusiast endast," ütles kantsler.
Vseviovi sõnul tuleb sõltumatult uurida süüdistusi, mis on Gruusia valimiskampaaniale ja valimiste üldise korralduse kohta esitatud.
"Vaatlejad on oma esmased hinnangud andnud. See, mida Gruusia president nimetas valimiste varastamiseks, vajab sõltumatut uurimist ja hinnangu andmist ja vastavalt Gruusias kehtivatele seadustele ja üldistele demokraatlikele normidele tegutsemist nõnda, et kordagi selles protsessis vägivald tänavatele ei pääseks," ütles ta.
"Loomulikult pole ühest või teisest seadusest lahti ütlemine üksi piisav, et riik saaks tagasi tulla Euroopa-kursile, aga need oleksid esimesed sammud selleks, et nad sellele kursile tagasi pääseksid," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Maria-Ann Rohemäe