Oluline kolmapäeval, 30. oktoobril kell 20.00:

- ISW: Vene rünnakutempo on pisut kiirenenud, aga murrangut pole;

- Moskva: Põhja-Korea välisminister tuleb strateegilistele kõnelustele;

- Mediazona ja BBC kinnitasid Ukrainas langenud Vene sõdurite nimed;

- Ukraina luure: põhjakorealased jõudsid Ukraina piiri äärde;

- Põhja-Korea sõdurid võivad olla juba sattunud ukrainlaste suurtükitule alla

- FT: Kiiev ja Moskva räägivad läbi rünnakute lõpetamist energiataristule;

- Slovakkia mürsutehases puhkes tulekahju;

- Kuleba: aitab meile eristaatuste pakkumisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1560 sõdurit.

Zelenski: Ukraina suudab kuus toota ligi 20 Bohdana iseliikuvat haubitsat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et riik suudab kuus toota juba 20 Bohdana iseliikuvat haubitsat. Haubits tulistab NATO standardile vastavaid 155 mm mürske, selle laskekaugus on üle 40 kilomeetri. 

ISW: Vene rünnakutempo on pisut kiirenenud, aga murrangut pole

Venemaa rünnakutempo Ukrainas on kiirenenud, kuid ekspertide hinnangul jääb see ikkagi suhteliselt aeglaseks ja vastab kaevikusõjale parameetritele, märkis mõttekoda Sõjauuringute Instituudi (ISW) oma teisipäevaõhtuses ülevaates.

"Venemaa edasiliikumine Ukrainas on viimastel nädalatel kiirenenud, kuid on endiselt aeglane ja vastab pigem kaevikusõja kui kiirele mehhaniseeritud manööversõjale," öeldakse ISW raportis. Selline muutus näitab mõttekoja analüütikute hinnangul, kui suuresti on Venemaa edasitung pärast enam kui kaks ja pool aastat kestnud sõda olnud stagneerunud.

ISW analüütikud märkisid, et hiljuti läänes levinud hinnangud, milles võrreldakse Vene vägede edasitungimise tempot 2024. aasta septembris Venemaa edenemisega sõja alguses, on äärmiselt eksitavad.

ISW hinnangul liikusid Vene väed 2022. aasta märtsis edasi keskmise kiirusega 1265 ruutkilomeetrit päevas – see on peaaegu 90 korda rohkem kui umbes 14 ruutkilomeetrit, mille võrra Vene väed 2024. aasta septembris ekspertide hinnangul päevas edasi liikusid.

"Vene vägede kiire edenemine sügavale Ukraina territooriumile, sealhulgas suure osa Kiievi, Tšernigovi, Sumõ ja Harkivi oblasti alade ajutine hõivamine, oli iseloomulik Venemaa täiemahulise sissetungi esimesele kuule, samal ajal kui hiljutist Venemaa edasitungimist on iseloomustanud väikesed, lokaalsed, taktikalised edusammud," seisab hinnangus.

Eksperdid lisasid, et Vene väed on viimasel ajal Ida-Ukrainas saavutanud edu, kuid selle edu võrdlemine Vene vägede esialgse sügava tungimisega Ukrainasse sõja alguses on eksitav.

"Näiteks 1. oktoobrist 2024 on Vene väed vallutanud Vuhledari küla, jätkanud edasitungi Vuhledarist põhja- ja loode suunas ning saavutanud eelmisel nädalal Selidovos (Pokrovskist kagus) ja selle lähedal märkimisväärseid taktikalisi edusamme. Need edasiliikumised on taktikaliselt olulised, kuid ei ole võrreldavad Vene vägede üldise edasitungimise kiirusega kogu rindejoonel, millest märkimisväärne osa jääb suhteliselt paigale ning jäävad kahe suurusjärgu võrra väiksemaks kuid Vene vägede edasitung sõja esimeses etapis," kirjeldab ISW.

ISW ekspertide sõnul on Venemaa vägede praegune edasitungimine seostatav sellega, et Vene sõjaväe juhtkond on andnud oma üksustele korralduse suurendada märkimisväärselt mehhaniseeritud rünnakute tempot kogu lahingupiirkonnas, kuni algav vihmaperiood ei ole veel kogu maapinda tehnikale läbimatult pehmeks muutnud.

Ukraina ja Põhjala tippkohtumisel lubati relvatootmist suurendada

Ukraina ja Põhja-Euroopa neljandal tippkohtumisel osalejad leppisid kokku kaitsetootmise suurendamises Ukrainas ja partnerriikides, ütles kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Taani, Island, Norra, Soome, Rootsi on valmis suurendama toetust meie kaitsele. Leppisime kokku relvatootmise suurendamises, sest Ukraina ja meie partnerite tööstusbaas kaitseks Venemaa agressiooni vastu ainult kasvab," kirjutas Zelenski pärast tippkohtumist Telegramis.

Osapooled arutasid ka seda, kuidas varustada Ukrainat täiendavate õhutõrjesüsteemidega, eelkõige Ameerika süsteemidega Patriot.

Zelenski sõnul toetasid kõik Põhja-Euroopa partnerriigid Ukraina võiduplaani ja Ukraina NATO-sse kutsumise küsimust.

"Olen tänulik valmisoleku eest teha koostööd teiste partneritega, veenda neid, et sihikindlus võib ajalugu paremaks muuta," sõnas Zelenski.

Moskva: Põhja-Korea välisminister tuleb strateegilistele kõnelustele

Põhja-Korea välisminister Choe Son-hui tuleb Moskvasse "strateegilistele kõnelustele" oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, teatas kolmapäeval Vene välisministeerium.

"Choe Son-hui saabub Moskvasse ametlikule visiidile, et pidada strateegilisi konsultatsioone Vene välisministri Sergei Lavroviga," edastas välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.

Mediazona ja BBC kinnitasid Ukrainas langenud Vene sõdurite nimed

Sõltumatu Vene meediaväljaanne Mediazona ja Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelne toimetus BBC Russia kinnitasid täiemahulise sõja jooksul surma saanud 75 382 Vene sõduri nimed.

Pärast Mediazona eelmist täiendust oktoobri keskel on langenute nimekirja lisandunud 2483 nime.

Ajakirjanikud märgivad, et surmasaanute tegelik arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, kuna nende kontrollitud info pärineb avalikest allikatest nagu surmakuulutused, omaste postitused, piirkondliku ajakirjanduse teated ja kohalike võimude avaldused.

Viimastel nädalatel, kui lahingud käivad nii Ukraina idaoblastites kui Venemaal Kurski oblastis, on Vene vägedele osaks saanud ühed suuremad kaotused sõja algusest saadik.

Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas 25. oktoobril, et eelmisel päeval kaotasid Vene relvajõud lahingutes 1630 Vene sõdurit. See on Venemaa jaoks ohvrite arvult teine päev kogu täiemahulise sõja jooksul. Eelmine teise koha päev oli 1530 ohvriga nädal varem. 

Vene vägede jaoks kõige verisem päev on seni selle aasta 13. mai, kui Ukraina teatas 1740 Vene ohvrist.

Mõnede ekspertide arvates ajendas just viimaste nädalate suur rindel langenute arv tooma Venemaale Põhja-Korea sõdureid, kellest osa alustas teadete põhjal koos venelastega võitlust 29. oktoobril.

Täiemahulise Ukraina sõja jooksul on lahingutes surma saanud üle 4200 Vene ohvitseri ja vähemalt 14 095 kuritegudes süüdi mõistetud venelast.

Mediazona andmetel on lahingutes kõige rohkem surma saanud Rostovi, Sverdlovski ja Tšeljabinski oblastist ning Baškortostanist ja Burjaatiast pärit Vene sõdureid.

Viimastel kuudel on vägedesse rohkem värvatud sõdureid valdavalt moslemi elanikkonnaga Baškortostanist ja Tatarstanist, mistõttu on neid ka rohkem langenute hulgas.

Ukraina sõjaväe hinnangul on Venemaa 29. oktoobri seisuga sõjas hukkunute või haavatutena kaotanud 692 080 sõdurit. ​

Ukraina luure: põhjakorealased jõudsid Ukraina piiri äärde

Ukraina on kõrgendatud valmisolekus, oodates Põhja-Korea üksuste võimalikku liitumist sel nädalal Vene pealetungiga, kirjutas kolmapäeval portaal Unian.

See on esimene kord, kui mõne teise riigi sõjaväelased sellesse sõtta otseselt sekkuvad.

Ukraina kõrged luureametnikud ütlesid Financial Timesile, et umbes 3000 Põhja-Korea sõdurit toimetati tsiviilveokitel Venemaa Kurski oblastisse.

"Üks ametnikest ütles, et 3000-st vaid paarsada olid eriüksuslased ja ülejäänud regulaarväelased. Esmaspäeval paigutati nad Ukraina piirist umbes 50 km kaugusel asuvatesse kasarmutesse, kus nad jäid ootama Vene väejuhatuse edasisi korraldusi," seisis artiklis.

Põhja-Korea sõjaväe kaasamisega loodetakse tugevdada 50 000-mehelist Vene väekontingenti Venemaa Kurski oblastis, mis on viimastel päevadel suurendanud jõupingutusi Ukraina vägede hõivatud oblasti alade tagasivõtmiseks, kuid Ukraina luure seab selle tugevduse lahingutõhususe kahtluse alla.

"Nad ei ole kunagi varem oma riigist lahkunud... Nad pole kunagi tegelikus lahingus osalenud ja nende kogemused on väga kaugel kaasaegse sõja tegelikkusest," kommenteeris üks ametnik.

Ukraina luureametnik märkis, et Põhja-Korea sõjaväelased nägid alles hiljuti esimest korda lahinguväljal tavapäraseks saanud mitmesugust tüüpi tapjadroone. Samuti usuvad Ukraina ametnikud, et Venemaa võib Põhja-Korea sõdureid kasutada lihtsalt kahurilihana.

"Kas nad on varem kaevikusõda pidanud? Ma kahtlen selles," ütles teine ​​Ukraina luureametnik.

RAND Corporationi vanemanalüütik Scott Boston ütles, et selline Põhja-Korea väe kasutamise taktika Venemaa sõjas Ukraina vastu heidutab Pyongyangi saatmast sinna parema väljaõppega võitlejaid.

Samas seadis Soulis asuva Asani poliitikauuringute instituudi kaitseekspert Yang Wook sellise strateegia teostatavuse kahtluse alla, sest ühised pealetungioperatsioonid nõuavad Vene ja Põhja-Korea sõdurite koordineerimist.

"Põhjakorealased ei oska vene keelt ja mõlema sõjaväe strateegiline kultuur on väga erinev – seega on nendega tegevuse koordineerimine, nende "ühekordse elavjõu" kasutamine väga riskantne ja keeruline. Kui ma oleksin Vene komandör, kasutaksin [põhjakorealasi] kaitseoperatsioonidel, mis nõuaks palju vähem ettevalmistusaega," selgitas ta.

Üks Ukraina ametnik ütles, kommenteerides Põhja-Korea sõdurite tõenäolist kasutamist tormijooksuüksustena, et sel juhul on neil suurem oht vangi langeda. See omakorda hävitab Moskva ja Pyongyangi vastuväited Põhja-Korea osalemisele Ukraina sõjas.

Põhja-Korea sõdurid võivad olla juba sattunud ukrainlaste suurtükitule alla

Ukraina suurtükivägi on juba rünnanud Vene üksuste positsioone Venemaa Kurski oblastis, kus võivad paikneda Põhja-Korea sõdurid, vahendas portaal Unian kolmapäeval Hispaania väljaannet El Pais.

Ukraina peastaabi teatel kaitseb Kurski piirkonda umbes 40 000 Vene sõdurit. Põhja-Korea sõdurite saatmine suurendaks selle rühmituse suurust umbes veerandi võrra, mis võimaldaks kogenumad Vene sõdurid teistesse piirkondadesse paigutada.

Ukraina 95. üksiku õhudessantbrigaadi allikad ütlesid ajakirjanikele, et pooled Vene sõduritest Kurski oblastis on uustulnukad, kellel on palju vähem kogemusi kui Ukraina võitlejatel. Ukraina kaitsjate sõnul ei ole põhjakorealased valmis oma positsioone lahinguväljal kaitsma.

Venemaale saadetud Põhja-Korea sõdurite jõudmisest Kurski oblastisse on juba varem teatatud. Ukraina luure ütles Financial Timesile, et põhjakorealased on majutatud kasarmutesse, mis asuvad umbes 50 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

FT: Kiiev ja Moskva räägivad läbi rünnakute lõpetamist energiataristule

Kiiev ja Moskva peavad läbirääkimisi energiataristu objektide vastu suunatud õhurünnakute vastastikuse lõpetamise üle, vahendas portaal Unian kolmapäeval Briti väljaannet Financial Times (FT).

Anonüümsust palunud Ukraina ametnik ütles FT-le, et viimastel nädalatel on energiasektori vastu suunatud löökide sagedus vähenenud. Märgitakse, et selline kokkulepe oleks mõlema riigi huvides.

Ajakirjanikud märkisid, et Venemaa režiimisjuht Vladimir Putin ei pruugi nõustuda selliste tingimustega, kuni Ukraina väed on Kurski oblastis. Lisaks ei kavatse Ukraina esialgu lõpetada rünnakuid Venemaa territooriumil asuvatele naftatöötlemisrajatistele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti ajakirjanikele, et selline kokkulepe aitaks lõpetada sõja kuuma faasi. Samas ei tähendaks see, et Ukraina kaitsevägi lõpetaks kaitsmise ja pealetungi, lisas ta.

Slovakkia mürsutehases puhkes tulekahju

Slovakkias puhkes teisipäeval tulekahju tehases, mis toodab suurtükimürske muuhulgas ka Ukrainale.

Tulekahju Snina linnas asuva ettevõtte ZVS Holding ruumides puhkes kell 13.30. kohaliku aja järgi. Põleng lahvatas hüdraulilise pressi juures, mida kasutatakse terasest mürsukestade vormimiseks, teatas Slovakkia uudisteväljaanne Dennik N.

Hiliseks pärastlõunaks oli tulekahju haaranud õlipaagi ja levinud osale tootmishalli katusest, kuid tuletõrjujad olid selle lokaliseerinud. Põlengu tagajärjel said kaks tehase töötajat suitsugaasidest mürgituse.

Ettevõte ei ole veel tulekahju põhjust välja selgitanud, öeldes, et see on võimalik kindlaks teha pärast tulekahju täielikku kustutamist. Samuti puudub hinnang kahju või mõju kohta tootmisele endale.

ZVS holding lisas, et Snina tehases lõhkeaineid ei kasutata. Kõik kestad täidetakse teises tehases, mis asub Dubnica nad Vahomis, kus asub poolriikliku ettevõtte põhitegevus.

Ukraina on pikka aega püüdnud suurendada kodumaist laskemoona tootmist, et saada lääne partneritest sõltumatumaks. 2023. aasta suvel teatas Ukroboronprom, et on juba käivitanud 82 mm miinipildujamiinide, 122 mm ja 152 mm suurtükimürskude ning 125 mm tankimürskude tootmise, vahendas The Kyiv Independent.

Kuleba: aitab meile eristaatuste pakkumisest

Otsus lõimida Ukraina taas läänemaailma on tehtud, seega tuleb lõpetada Kiievile igasuguste eristaatuste või poolikute lahenduste pakkumine – Ukrainast peab saama NATO ja Euroopa Liidu täisliige, ütles endine välisminister Dmõtro Kuleba usutluses Läti uudisteagentuurile LETA.

"Ma arvan, et psühholoogiliselt on Lääs tunnistanud Ukraina enda osaks. Seetõttu näeme edusamme Ukraina liikumises nii EL-i kui ka NATO-sse. EL on praegu palju rohkem ees, NATO on märgatavalt maha jäänud. Põhimõtteline otsus on aga juba tehtud – Ukraina lõimitakse taas läänemaailma, kus ta 300 aastat tagasi juba oli," ütles Kuleba Riias toimunud konverentsil antud usutluses.

Ukraina poliitik märkis kahetsusega, et lääne poliitikas valitseb endiselt seisukoht, et Ukraina tuleks põhimõtteliselt läänemaailma vastu võtta, kuid selle staatuse vormiliseks tunnustamiseks tuleb talle pakkuda mingit erilahendust.

"Anti põhimõtteline lubadus, aga nüüd käivad taas arutelud selle üle, kuidas see protsess ellu viia – kas see peaks olema tavaline liitumisprotsess või tuleks Ukrainale pakkuda midagi erilist," sõnas Kuleba, rõhutades, et Ukraina lükkas selle seisukoha läbirääkimistel algusest peale tagasi ja seetõttu otsustati, et riik läbib tavapärase Euroopaga lõimumise protsessi.

"On väga oluline, et alates praegusest kuni Ukraina täieliku lõimumiseni ei pakuta meile mitte mingisugust eristaatust ega poolikuid lahendusi, Ukraina peab saama mõlema organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks," ütles endine Ukraina välisminister.

2019. aastal prognoosis Kuleba, et Ukraina ühineb esmalt NATO-ga ja seejärel EL-iga. Toona oli Ukraina  rohkem valmis NATO kui EL-i liikmeks saamiseks, kuid 2022. aasta, kui Venemaa alustas täiemahulist agressiooni Ukraoinas, muutis kõik.

Ukraina teel NATO-sse on endiselt peamised takistused USA ja Saksamaa, lisas Kuleba.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1560 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 693 640 (võrdlus eelmise päevaga +1560);

- tankid 9137 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 18 433 (+29);

- suurtükisüsteemid 19 955 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1242 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 986 (+2);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 979 (+40);

- tiibraketid 2625 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 840 (+91);

- eritehnika 3567 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.