Hääleõiguse küsimus kohalikel valimistel võib saada praeguse riigikogu koosseisu suureks ühendajaks. Lahkarvamused ei jookse sugugi koalitsiooni-opositsiooni liini pidi ja seisukohtades on palju halle toone.

Ainsana on status quo poolt Keskerakond, kelle meelest pole põhiseadust vaja muuta ning oluline on inimese side oma koduriigi ehk Eestiga, mitte sünniriigi või kodakondsusega.

Sotsid on välja tulnud oma lahendusega, mis väldib põhiseaduse muutmist. Samas pole üheselt selge, kas nad põhiseaduse muutmist toetaksid.

"Me toetaks seda versiooni, kus kohas inimesed, kes on Eestiga ja kes mõtlevad kaasa Eesti asjades, kes on positiivselt meelestatud Eesti suhtes, et me neid eemale ei lükkaks, aga praegu need põhiseaduse muudatused... On ka võimalik kindlasti teha teistsuguseid põhiseaduse muudatusi, aga praegused kõik ju ütlevad automaatselt, et kõik Vene kodanikud on julgeolekuoht," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu on kutsunud kõiki erakondi üles viivitamatult üksmeelele jõudma. Tema hinnangul aitab sotsid kaasa tõmmata Reformierakond kui parlamendi suurim jõud.

"Praegu on peaminister sisuliselt distantseerunud sellest, et ta ei võimalda selle koalitsiooni koostööle viidates ka oma parteil asuda selle seisukoha taha praktiliste sammudega. Retoorikas öeldakse, et seda toetatakse, kuid tegelikkuses seda sammu ei ole astutud ja peaministripartei oma 39 häälega, mis tal on, kui ta annaks allkirjad või toetushääled, kas Isamaa eelnõule või esitaks oma konkureeriva idee, siis tegelikkuses see oleks võimalik realiseerida," rääkis Reinsalu.

EKRE on alati olnud selle poolt, et kolmandate riikide kodanikud ei saaks linna- ja vallajuhte valida ning nemad ei teeks selles ühtegi erandit. Samas on EKRE saadikute allkirjad eelnõul, mis siiski annaks hääleõiguse teatud kolmandate riikide kodanikele.

Eesti 200 on seda meelt, et agressorriikide kodanikud ei tohiks kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saada hääletada ja kui põhiseaduse muutmine on siin ainus tee, siis tuleb Lauri Hussari sõnul seda ühelt poolt väga tõsiselt kaaluda. "Aga teiselt poolt Eesti 200 on ka seda meelt, et see samm tuleks astuda. Kui mingit muud võimalust ei ole, siis ka kiireloomuliselt," sõnas ta.

Põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust

Põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust. Esiteks, rahvahääletus. Teiseks peab selle heaks kiitma kaks järjestikust riigikogu koosseisu. Või kolmandaks, kiireloomulisena. Ja seda, kas põhiseadust muuta kiireloomulisena, peab toetama neli korda rohkem riigikogu liikmeid kui on vastu.

"Väga sageli on meedias levinud selline arusaam, et nelja viiendikuline häälteenamus on neli viiendikku riigikogu koosseisust ehk 81 häält. Põhiseaduse paragrahvis 166 midagi sellist kirjas ei ole. See on neli korda rohkem poolthääli võrreldes vastuhäältega, nii et kõikidele juristidele ja poliitikutele siinkohal head matemaatika harrastamist, mis siis tegelikult see number on. Mis on täiesti selge, on see, et vastuvõtmiseks on vaja kaks kolmandikku riigikogu koosseisust. see on 68 häält," rääkis vandeadvokaat ja Põhiseaduse Assamblee ekspert Jüri Raidla.

Põhiseaduse loomise juures olnud Jüri Raidla ja ka endine õiguskantsler Allar Jõks leiavad, et ainus korrektne viis hääleõiguse äravõtmiseks on põhiseaduse muudatusega.

"Minu seisukoht on selline, et kui oleks 2022. aastal kuulatud seda, mida [õiguskantsler] Ülle Madise ütles, et valimisõiguse äravõtmiseks tuleks põhiseadust muuta, siis me saaks praegu 2024. aasta lõpus arutleda Eesti riigi seisukohalt olulisemate teemade üle, kui see, kas valimisõigus ära võtta või kuidas see ära võtta," sõnas Allar Jõks.

Nüüd on veel jäänud küsimus, kas jõuab põhiseadust muuta enne järgmisi kohalikke valimisi 2025. aasta oktoobris. Põhiseaduse muutmise protsess võtab vähemalt seitse kuud, seega praegu veel jõuaks, kuid Jüri Raidla ütleb, et riigiõiguslikult ei ole see ilus.

"Põhiseadus on midagi sellist, mis on väga fundamentaalne, ta on meie õigusriikluse alus. Ja see tähendab seda, et kui ka põhiseadust muudetakse, ka siis, kui seda muudetakse kiirendatud korras, ikkagi peavad kõikidele Eesti inimestele, nii kodanikele kui ka mittekodanikele, kes siin elavad, jääma võimalus selle uue muudetud põhiseadusliku korra elemendiga harjuda ja teada saada ka piisavalt vara ette, et midagi väga olulist on muutunud," rääkis Raidla.

Riigikohus on üle 20 aasta tagasi tehtud otsuses tõdenud, et ei saa pidada demokraatlikuks vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi mõne poliitilise jõu kasuks.

"Olin siis õiguskantsler, kui need valimisvaidlused riigikohtus käisid, ja sealt üks lähenemine mul jäi meelde, et võiks olla umbes aasta. Aga igast sellisest põhimõttest või tavast on ka erisusi võimalik teha, kui seda nõuab mingi suur avalik, erakordne huvi. Ma arvan, et seal leiab piisavalt argumente näitamaks, et tegelikult see muudatuse jõustumine vähem kui aasta enne valimisi on lubatav," ütles Allar Jõks.

Lauri Läänemets ütles, et läbimõtlemata põhiseaduse muutmisega võib Eesti "kaotada" Sillamäe, Narva, Kohtla-Järve ja teised Eesti linnad neljaks aastaks.
"Põhiliselt on minu arvates mure, et minna tegema põhiseaduse muudatust, mis kukub läbi ja ärgitab üles kõik need inimesed, Vene kodanikud, kes ei ole valimas käinud, ja võib-olla nagu meelestatult sellist erakonda KOOS valima või mingeid teisi "Rahu eest" nimekirju seal Ida-Virumaal," sõnas Läänemets.

Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2021. aastal moodustasid Vene kodanikud, Valgevene kodanikud ja halli passi omanikud 96 protsenti valimisnimekirjas olnud mittekodanikest. Venemaa kodanikke oli üle 70 000 ja halli passi omanikke ligemale 63 000. Mõlemast grupist käis ca 40 protsenti hääletamas.

Euroopas on mitu riiki, kus valimisõigus on ainult kodanikel, nende seas näiteks Läti ja Saksamaa.

"Valimisõigus ei ole küsimus sotsiaalõigustest või inimõigustest kolmandate riikide kodanikele, see on küsimus poliitilisest võimust. Eesti Vabariik eeldab, et tema kodanikud on lojaalsed Eesti Vabariigile ja nõuab seda oma põhiseaduse alusel ja nii teeb seda ka Vene Föderatsioon. Ja need inimesed, olgu naturalisatsiooni- või sünnikorras, on valinud selle lojaalsuse, poliitilise lojaalsuse Vene Föderatsioonile. On täiesti argumenteerimatu, et me annaksime neile ka osa poliitilisest võimust Eesti riigis," ütles Urmas Reinsalu.

Nii opositsiooni kui ka koalitsiooni kuuluvad poliitikud on optimistlikud, et üksmeel leitakse ja muudatus saab enne valimisi tehtud.