Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus toetas minu versiooni kompromissettepanekust, mille kohaselt säiliks kohalike omavalitsuste valimistel hääleõigus kodakondsuseta isikutele ehk nn hallide passidega inimestele. Mulle tundub, et kujunenud olukorras on see mitte just ideaalne, kuid siiski optimaalne kompromiss.

Toon järgnevalt ära mõned nüansid, mis seda ettepanekut puudutavad.

Esiteks võib Venemaa vallandatud (ja Aleksandr Lukašenko diktatuuri toetatud) Ukraina vastu peetava agressioonisõja kontekstis mõista paljude Eesti elanike emotsioone, kes soovivad piirata Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõigust.

See on arusaadav ja loomulik reaktsioon uudistele, kuidas Vene väed panevad Ukrainas toime sõjakuritegusid ja Vene mürskude tõttu sureb iga päev inimesi. Eesti ühiskonnas on kujunemas konsensus, et sel põhjusel saab jätta valimisõiguseta kõiki, peale Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanike. Valimatult kõikide kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist toetavad erinevad poliitikud: tsentrist Jaak Madison, konservatiiv Mart Helme ja liberaal Kristina Kallas.

Olen kindel, et kümnete tuhandete Eestis elavate Venemaa kodakondsusega inimeste seas on nii tulihingelisi Vladimir Putini pooldajaid kui ka Eestisse ja Euroopa Liitu väga positiivselt suhtuvaid inimesi. Samuti elab siin inimesi, kes põgenesid siia oma kodumaalt poliitilise tagakiusamise eest.

Kremli teese kordavad aga aktiivselt Eesti kodakondsusega poliitikud Aivo Petersonist Helme perekonnani välja. Nagu mõni ekspert ja mõni mu erakonnakaaslane kardan minagi, et tõenäoliselt teeb valimisõiguse lausaline äravõtmine meie riigi sisejulgeolekule karuteene. Parempoolsed parteid sellest paraku ei hooli. Mina väljendasin oma seisukohta selles küsimuses juba kaks aastat tagasi.

Teiseks valmistab mulle muret selline lähenemine põhiseadusele. Põhiseaduse autorid nägid meelega vaeva, et selle muutmine oleks tavaseadustega võrreldes palju keerulisem. Viimastel kuudel ajakirjanduses ja riigikogu koridorides lahti läinud eelnõude festival läheb selle mõttega vastuollu ega näe sugugi soliidne välja.

Kelleltki valimisõiguse äravõtmine, mõeldes vaid lühiajalisele kasule eelseisvatel kohalikel valimistel, on vastutustundetu tee ja viib ummikusse. Pealegi ütleb 2023. aastal kolme erakonna sõlmitud koalitsioonilepe selgelt, et tuleb kaaluda, kuidas põhiseadust muutmata hääleõigus peatada. Praegune tegevus on selle plaaniga kolm korda vastuolus. Paraku sattusid sotsiaaldemokraadid olukorra pantvangi.

Kolmandaks peame oma positsioone kaitsma, kuid pole mõtet teeselda, et elame elevandiluust tornis. Kui nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad on põhimõtteliselt otsustanud põhiseadust muuta ja tundub, et neil on selleks parlamendis vajalik arv hääli koos, siis sotsiaaldemokraadid saavad olukorda mõjutada vaid teatud konstruktiivseid lahendusi välja pakkudes.

Seda me tegimegi ja koalitsioonipartnerid arutavad võimalusi põhiseaduse muutmiseks selliselt, et mittekodanikele jääks hääleõigus. Halli passi omanikud pole peale Eesti kuidagi seotud ühegi teise riigiga ja selle inimgrupi valimisõiguse säilitamine tundub mulle iseenesestmõistetav. Loodan, et kained kaalutlused võidavad, saavutatakse minimaalne kompromiss ja suudame kaitsta hallide passidega inimeste valimisõigust kohalikel valimistel.