SDE aseesimees ja Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski üritas arvamusloos "Võimetus kõnelda valimisõigusest" rõhuda kaastundele ja empaatiale rääkides 80-aastasest Narva prouast, kes ei ole 30-aastaga tahtnud eesti keelt ära õppida ja surevat tõenäoliselt kohe pärast järgmisi valimisi ära, Nõukogude kaadrisõjaväelaste abikaasadest, 17-aastasest noorukist, kes ei saavat Vene kodakondsusest lahti ja Vene ärimehest, kelle suhtes on Venemaal nagu ikka algatatud segastel asjaoludel kiriminaalasi.

Muidugi on kõigist neist tšehhovlikest tegelastest inimlikult kahju. Aga veel rohkem ja pisarateni kahju on mul langenud ja raskelt vigastatud Ukraina sõduritest. Jõhkralt piinatud või tapetud tavalistest ukrainlastest, tsivilistidest, nagu ütlevad sõdurid. Lastest, naistest ja meestest. Noortest ja vanadest. Vägistatud Ukraina naistest ja meestest. Küüditatud Ukraina lastest. Ukraina kodanikest ning purustatud linnadest, tööstusest ja küladest.

See kõik juhtub päriselt iga päev ja iga tund Euroopas. Venemaa sõda Ukrainas käib kümnendat aastat eesmärgiga pühkida Euroopast vaba Ukraina riik ja hävitada ukraina rahvus.

See sõda ei ole ainult diktaator Vladimir Putini ja tema seltsimeeste imperialistlik vallutussõda Ukrainas. See on vene rahva sõda ukraina rahva hävitamiseks. See on autoritaarsete režiimide katse muuta maailmakorda. Levada keskuse andmetel toetab 78 protsenti küsitletutest Putinit ja järelikult ka sõda.

Riigikogu eelmine koosseis kuulutas 2022. aasta oktoobris Venemaa ja Valgevene autoritaarsed režiimid terroristlikuks ning terrorismi toetavaks.

Kuigi valimised Venemaal ja Valgevenes ei ole mingid demokraatlikud valimised, vaid pigem poliitiline vodevill, on mõistlik tajuda nende riikide kodanike meelsust. Eestis elab üle 80 000 Vene kodaniku ja ma küll ei julge uskuda, et need, kellel on taskus Vene pass, on iseseisva Eesti kõige suuremad sõbrad või siis vähemasti vabad Kremli mõttemaailmast ja mõjutustest.

Selle aasta märtsis hääletas Eestis valimas käinud Vene kodanikest 75 protsenti Putini, sõjakuritegudes rahvusvaheliselt tagaotsitava diktaatori ametis jätkamise poolt. Vene pass tähendab vaikimisi kohustust olla sõjas mitte ainult tunnetuslikult Putini poolel, vaid ka sõdida. Sellele ei olegi suurt midagi lisada.

Kohalike omavalitsuste ülesanne Eestis ei ole ainult lume koristamine, tasuta ühistranspordi korraldamine ja prügivedu. Üks omavalitsuse põhiülesanne on alus- ja põhiharidust andvate haridusasutuste pidamine. Mitte ühegi agressorriigi kodanikud ei tohiks oma tegude või tegematajätmisteta pääseda mõjutama uusi põlvkondi.

Eredaks negatiivseks näiteks on aastakümneid kestnud põhjuste leiutamine eestikeelsele kooliharidusele üleminekut määramatult edasi lükata ning seda just peaasjalikult Tallinnas ja Narvas. Taas ainult ühel eesmärgil: segregeerida ja lõhestada meie elanikkonda, hoides venekeelsed Kremli kontrollitavas inforuumis.

Ma isegi ei taha mõelda sellele, et agressorriikide kodanikel avaneks kuidagi võimalus mõjutada meie riigikaitse kõrgeima juhi valimist valimiskogus, kui riigikogu ei suuda riigi järgmises presidendis kokku leppida.

Kreml on üritanud mõjutada valimisi üle terve vaba maailma, rünnates sõnavabadust, demokraatiat ja õigusriiki eesmärgiga lõhkuda meie vaba ja jõukas eluviis. Venemaa juba sõdib Euroopas ja ähvardab sõda laiendada. Öelge mulle üks hea põhjus Vene kodanike usaldamiseks.

1992. aastal rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseadus ei eeldanud ohtu demokraatia tee valinud Venemaalt ega Eestisse jäänud uusasukatest. Me lootsime, aga paraku on mõlemad eeldused osutunud suuremal või vähemal määral valeks ega ole pidanud vastu 30-aastasele ajaproovile. Üks osa migrantidest on otsustanud mitte integreeruda ja just seepärast tuleb põhiseadust muuta.

Riigikogu on juba kaks korda põhiseaduse kohalikke valimisi sätestavat paragrahvi 156 muutunud, pikendades omavalitsuse aega kolmelt aastalt neljale ja hiljem alandades valijate vanusetsensust 18 aastalt 16.

Põhiseaduse muutmise võimalus rahvahääletusega ei ole eriti populaarne vanade erakondade hulgas, ehkki see oleks kiire võimalus otsus ära teha. Eesti rahvas toetab väga suure tõenäosusega Vene kodanike valimistest eemale jätmist ja siis ei oleks pädev ettekääne, et riigikogu ei võiks muuta rahvahääletusel heakskiidetut. Vähemalt inimesed tänavalt ja Pärnu turult on küll üsna otsekohesed: mis siin mõelda on?

Kuuest parlamendierakonnast neljal on ilmselge tahe jätta otsustavalt ja võimalikult kiiresti agressorriikide kodanikud kohaliku omavalitsuse valimistest. Paraku ei piisa nelja erakonna häältest riigikogus põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks. Selleks on vaja 81 häält.

Tundub, et sotsid on valinud venitamise taktika lootuses, et põhiseadust ei õnnestu järgmisteks valimisteks muuta. Aga kui näiteks sel nädalal põhiseaduse muutmise eelnõu sisse anda, siis on võimalik põhiseadus muuta ära märtsiks 2025, mis on piisav aeg enne sügisesi kohalikke valimisi.

Selgelt venekeelsete inimeste eest seisev Keskerakond on praeguses parlamendis kahanenud väga väikeseks ja ülemäära suurt rolli ei mängi.

Valitsusliidu partnerid sotsid tunduvad tegutsevat kahe peaga poliitloomana. Sotside juhi, siseminister Lauri Läänemetsa juhtimisel on narvatjaanidelt ära viidud Vene okupatsiooni sümboliseeriv tank, Vene ja Valgevene kodanikelt võetud relvaload ning siseministeerium juurib Eestist välja Moskva kirikut ja Kremli mõju. Miks siis peaks kohalikel valimistel Vene kodanikud sotside poolt hääletama? Kas seepärast, et Jevgeni Ossinovski on Tallinna linnapea ja raevukalt Vene kooli Eestis kaitsenud Julianna Jurtšenko on Lasnamäe linnaosa vanem?

Ossinovski tundub juhtivat Keskerakonna kannibaliseerimist kogu raha eest, üritades poliittehnoloogiliselt kindlustada võimalikult suurt mitte-eestlastest valijate häältesaaki kohalikel valimistel ja just Tallinnas lootusega paisuda järgmisteks parlamendivalimisteks veel suuremaks. Kannibaliseerimisega kaasneb muidugi oht ise keskerakonnastuda. Endistel keskerakondlastel on lihtne kaitsta Vene ja Valgevene kodanike huve, sest see on Keskerakonna DNA-s.

Siiamaani on sotsid mänginud tuumanupu laadse ähvardusega lõhkuda valitsusliit, kui Eesti 200 ja Reformierakond otsustavad minna põhiseadust muutma.

Poliitilised kired on üles köetud ja küllap tajuvad sotsidki, et võita oleks neil vähe, aga kaotada liiga palju. Kui sotsid lahkuksid Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse pärast valitsusliidust, siis on neil võimalik üsna kiiresti aru saada, mida nende praegused võimalikud valijad säherdusest poliitilisest piruetist arvavavad.

Mõttevälgatusest anda kaitsepolitseile ja või politseile volitused kahtlase meelsusega Vene ja Valgevene kodanike valimisregistrist eemaldamise kohta, on sotsid õnneks taganenud. Hea seegi.

Strateegilist dilemmat tajudes propageerib Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski siiski jätkuvalt ideed, et Vene ja Valgevene kodanikud peaksid end valimistele registreerima ja ühtlasi allkirjaga oma meelsust kinnitama. Ossinovski väide kolmandate riikide kodanike registreerimisest europarlamendi valimistele on omamoodi pooltõde.

E-Eestil on täiesti toimiv digitaalne valimisregister, mis katab ka kohalikke valimisi. Europarlamendi valimistel osalevad kolmandate riikide kodanikud ei ole pidanud andma allkirja selle kohta, kas Putin on sõjakurjategija või Viktor Orbán on aus mees ja kena inimene.

Ma usuksin sellist meelsuskontrolli mõttekäiku kommunistlikus Hiinas, aga mitte demokraatlikus Eestis ja Euroopa Liidus. Usuksin, aga ei mõistaks. Jättes Eesti ametnike hüpoteetiliselt suurenevad tööjõukulud ja bürokraatia paisumise kõrvale, siis kuidas on võimalik, et keegi hakkab läbi viima meelsuskontrolli ja selle tulemusel lubama inimesi valmiskasti juurde? Kõlab nagu politseiriik või siis George Orwelli seniavaldamata düstoopia. Isegi Nõukogude Liidus lubasid bolševikud kõik valimiskastide juurde.

Mulle meeldib väga mõttekäik, et kohalikel valimistel oleks vaikimisi õigus valida lisaks ja ainult Eesti kodanikele ka Euroopa Liidu ning NATO liitlasriikide kodanikel või miks mitte ka Šveitsi ja Liechtensteini kodanikel. Aga näiteks ka nende riikide kodanikel, millega Eesti on sõlminud kahepoolse lepingu.

Mina ei ole kindel, et kommunistliku Hiina kodanikel peab ilmtingimata olema õigus Eesti valimistel osaleda, sest hiinlaste väärtusruum ja maailmapilt on täiesti teistsugused kui meil ja hiinlasi on ka tuhat korda rohkem kui meid. Ma usaldan NATO liitlasi türklasi, albaanlasi, norrakaid, ameeriklasi ja kanadalasi kordades rohkem. Soomlastest, itaallastest ja lätlastest rääkimata.

Mittekodanikele laienevad peaaegu kõik põhiseaduslikud õigused ja kohustused, välja arvatud kaks, mis on sätestavad demokraatliku parlamentaarse vabariigi olemuse ja riigikaitse. Kodanikel on kohustus osaleda riigikaitses ja õigus oma riiki kaitsta. Agressorriikide kodanike õigus osaleda valimistel ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse vaimuga.

Põhiseadus on meie tehtud eesmärgiga, et eesti rahvus, keel ja kultuur kestaksid läbi aegade. Kui olukord on maailmas muutunud ja julgeolekuolukord muutub järjest nigelamaks, siis tuleb ka põhiseadust kiiresti muuta.

Kahe peaga sotsiaaldemokraatlik erakond on justkui teelahkmel ida ja lääne vahel ning tegeleb jätkuvalt sisekaemusega. Tahaksin väga uskuda, et sisekaemus ei võta ülemäära kaua aega ning pigem varem kui hiljem saab Eestile olulised otsused koos ära teha.