Kui veel mõne aasta eest polnud metskitse nägemises midagi erilist, siis nüüd on sellest saamas sündmus, sest aastaga on kitsede arvukus vähenenud 30 protsenti. Ka põtru on Eesti metsades jäänud vähemaks ning jahimeeste hinnangul on selle taga karude ja huntide  hea käekäik. Aga soed ei piirdu ainult metsarahvaga.

"Meil on võetud lähiküladest ära viimase paari kuu jooksul, kui me räägime sügisest, kolm koera ja neid (hunte) ei takista ka see, et on olnud koerad talude juures," ütles Kärstna jahiseltsi esimees Andrus Reimaa.

Eelmisel nädalal andis keskkonnaamet loa küttida 90 hunti, seda on Reimaa sõnul liiga vähe. Mullu sai nende piirkond seitse hundiküttimisluba, mis kasutati ära juba jaanuari lõpuks. Samas oli liikvel kaks karja, ühes 12 hunti ja teises viis ning koerte murdmine jätkus. Eelmisel nädalal aga saadi vaid viis luba.

"Tegemist on väga olulise liigiga, kellel on ka kaitsestaatus. Ega see küttimine käib ka kahjustuse ja ohjamisalade põhiselt. Keskkonnaagentuur on välja andnud küttimissoovituse ja me oleme juba eos öelnud, et teeme seda mitmes järgus ja nii-öelda ettevaatuspõhimõte on peamine, millest me lähtume. Meie eesmärk on tagada liigi soodne seisund," lausus keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala.

Hundile soodsaks seisundiks loetakse 25 pesakonda, tänavu on neid 39.  Keskkonnaameti sõnul lähtutakse hundilubade andmisel mitte ainult arvukusest, vaid ka tekitatud kahjudest.

"See on tihti nii, et meile ei taheta  infot anda (koerte murdmisest huntide poolt). Küll aga ajakirjandusele, kes esimesena teada saab. Ma julgustan väga meid informeerima, sest selle baasilt me teeme oma otsuseid," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Keskkonnaameti sõnul näitab suurkiskjate arvukus Eesti looduse head seisu ning see on pikaajalise töö tulemus. Samas on riigil praegu käimas kohtuvaidlused nii karude kui ka huntide küttimise üle.

"Osa arvab, et neid on liiga vähe ja neid ei tohiks üldse küttida ja me peame leidma tasakaalu. Meie keskkonnaametis tahame, et kui on heas seisus populatsioonid, siis neid võiks küttida, aga teatud piiratud arvul, et nad säiliksid heas olukorras," lausus Kukk.

Sel reedel teeb keskkonnaagentuur ettepaneku anda hundijahiks lisaluba, üle mitme aasta soovitatakse ka ilvesejahti, sest ilvese arvukus on oluliselt kasvanud.

Karudest tohib küttida vaid nuhtlusisendeid ja neid lasti tänavu 100. Metskitsi aga on nii vähe, et nende pihta palutakse Mandri-Eestis mitte ühtegi pauku teha.