Mittetulundusühing Eesti Suurkiskjad on juba aastaid keskkonnaametiga kohtus käinud. Kui hundijahi vaidlus on jõudnud välja Euroopa Kohtusse, siis üks karujahi kohtusaaga sai sel nädalal läbi, kui amet otsustas Tallinna ringkonnakohtu otsust riigikohtusse edasi mitte kaevata.

"See vaidlus käis 2022. aasta üle, mis on paar aastat tagasi ja seal oli põhiline etteheide, et meil on põhjendamiskohustus puudulik, et me oleksime pidanud rohkem ja põhjalikumalt selgitama, kuidas me karusid kahjustuste eesmärgil ja just seal piirkonnas kütime. Aga me oleme teinud juba kaks järgmist otsust järgmisel aastal ja võtnud arvesse kohtu poolt välja toodud puudused," selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Tallinna halduskohtus on pooleli 2023. aasta karujahi vaidlus ja Kuke sõnul on amet arvestanud ka sellega, et ka järgmisel aastal tuleb karujahi pärast kohtusse minna.

"Me peame põhjalikumalt kaaluma, põhjendama, miks me sellise otsuse teeme. Teine asi, mida me tahame teha, me tahame selle otsuse varem teha, enne kui jaht algab 1. augustil, et me saaksime kohtuga need vaidlused ja esmase õiguskaitse läbi vaieldud enne kui päriselt küttimishooaeg pihta hakkab," ütles Kukk.

Karude laskmise kohtusse viinud Eleri Lopp lubab vaidlustamist jätkata.

"Kui nad ainult seal sõnastust muudavad, siis need vaidlused, tundub mulle, on lõputud, sest oleks tahtnud pigem seda näha, et keskkonnaamet tunnistab oma viga ja muudab sisuliselt ka midagi," kommenteeris Lopp.

Kuna karu on neljanda kaitsekategooria liik, siis Lopi sõnul ei saa anda mahupõhiseid küttimislube, vaid amet peab tõestama, et karu on kütitud kahjustuskohas, mitte söödaplatsil nagu Eestis sageli tehakse. Ka kütitakse mesikäppi juurdekasvu piiramiseks, kuigi eurodirektiiv seda ei luba.

Tänavu lasti maha 101 metsaotti ja Lopi sõnul selleaastast jahti kohtus enam vaidlustada ei saa. Küll aga on see mõeldav uuel aastal.

Virumaa Teataja kirjutas eelmisel nädalal, et praegu loomade eest seisev Eleri Lopp on varem tegelenud jahiturismi korraldamisega.

"Te sooviste rääkida sellest kohtuistungi loost ja sellest ma võin rääkida Eesti Suurkiskjate esindajana, aga muust, eraelu puudutavatest asjadest ma ei soovi teile kommentaari anda," ütles Lopp "Aktuaalsele kaamerale".

Kui varem oli karujaht lubatud kahjustuste vältimiseks, siis mullu lisati jahieeskirja, et küttimise aluseks võib olla ka inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimine. Kui mullu anti teada 50 juhtumist, kus karu tuli inimeste lähedale, siis tänavu on neid olnud juba 100.