Teisipäeval toimunud USA presidendivalimiste tulemuste kohta ütles Nõgene, et eelmisel ametiajal Donald Trump presidendina Euroopale ja majandusele halb ei olnud. "Ma arvan, et ka see äratus, et Euroopa peab ennast rohkem ise kaitsma ja kaitsesse investeerima oli tollel hetkel kindlasti väga vajalik," ütles ta. 

"Eesti diplomaatidel, välispoliitika ja kaitsevaldkonna riigiametnikel tulevad väga töised aastad, et tagada, et Eesti oleks kaitstud ja teha head koostööd president Trumpi administratsiooniga."

USA presidendivalimiste tulemusel Tallinkile otsest mõju ei ole, küll aga nentis Nõgene, et kütuse hind uudiste valguses mõne protsendi võrra langes. "Aga ma arvan, et seda tuleb ikkagi laiemalt vaadata, millised suhted saavad Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel olema," ütles ta. 

Ta sõnas, et turvalisuse vaatest on kõige olulisem mõju olnud Soome ja Rootsi otsusel liituda NATO-ga. 

Jaekaubanduse müügimaht on vähenenud ning Nõgene kinnitas, et ostujõud on langenud ka mere peal. "Ei ole teistsugust kalda jaekaubanduse numbritest," ütles ta. 

Nõgene märkis, et laenuintressid liiguvad allapoole ning see jätab rahvale kätte rohkem raha, kuid inimesteni jõuab see viitega. Tallinki juhi sõnul mõjutab see kõik ka ettevõtte tulemusi. 

Eesti majanduse olukord sõltub Nõgene sõnul paljuski Soome ja Rootsi turust, mis on Eesti ekspordile olulised. "Kui seal hakkab elu paremaks minema, siis hakkab paremaks minema ka Eestis," sõnas ta. 

Maksumuudatused pärsivad majanduskasvu

Oma rolli hakkavad majanduse olukorras mängima ka maksumuudatused, mis Nõgene hinnangul majanduskasvu tempot pärssima hakkavad. Ta sõnas, et tööstuse langusel peaks olema põhi käes, kuid see selgub mõne aja pärast. 

Ka Tallink püüab maksumuudatustega kohaneda. "Arusaadavalt oleme aja jooksul pidanud korrigeerima hindu erinevate maksumuudatuste tõttu, peame seda tegema ka tulevikus, et olla kasumlik börsiettevõte."

Eesti on turistide silmis muutunud sihtkohana võrdlemisi kalliks. "Täiendavad maksumuudatused annavad sellele hoogu juurde," sõnas Nõgene. "Inimesed, kes lähevad reisile, teevad valiku meie konkurentide seast. Rahakott on lõpuks turistil ühesugune."

Küsimusele, kuidas Eesti valitsus on loonud paremaid tingimusi ettevõtete jaoks, vastas Nõgene, valitsuse käed on lühikesed, kui riigieelarve on käest ära lastud. Tänaste uudiste valguses peab tema sõnul rohkem investeerima kaitsesse. "Riigieelarve tuleb korda teha. Valitsus on oma valikud teinud, milline see mõju saab olema, seda saab paraku hinnata tagantjärele," ütles ta.

Hetkel peavad ettevõtjad uue maksukeskkonnaga kohanema, sõnas Nõgene. "Mina ei arva, et majanduslanguses nii palju makse oleks mõistlik tõsta, see võib pärssida majanduskasvu, kus puudujääki saaks just majanduskasvust katta."

Nõgene nentis, et riigieelarve on aasta-aastalt muutunud aina sogasemaks. Valitsus plaanib küll kärpeid, kuid kas avalik sektor tuleval aastal ka päriselt kokku hoiab, selgub 2026. aastal, ütles ta. "Hetkel on see rohkem silmapete."

Teatrirahva palgamuresse suhtub Nõgene tõsiselt ja ütleb end mitte uskuvat seda, et riigikaitse üle miljardi ulatuvate investeeringute juures mõnikümmend miljonit kultuuritöötajate palgarahaks Eesti riigi uppi ajab. "1600 eurot kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum pole see, mida nad väärivad või saama peaksid," ütles ta ja lisas, et selle rahastamine on valikute küsimus. 

Eesti peaks Rootsi turistide pärast enam pingutama

Nõgene loodab, et lubadus selle valitsuse ametiaja lõpuni rohkem makse mitte tõsta peab, sest see annaks ettevõtetele võimaluse äritegevust planeerida. 

"Kindlasti 2025. aasta turismisektorile ja Eestis ka majandusest tervikuna midagi roosilist ei too, aga ehk hakkavad asjad liikuma positiivses suunas," ütles ta. 

Tallink teeb tänavu majanduskeskkonnast sõltumata oma keskmise tulemuse ära. Siiski on ettevõttel kaks laeva, mis seisavad tööta sadamas ja nende seismine pärsib ettevõtte tegevust. Kolmandas kvartalis vähenesid ettevõtte tulemused mullusega võrreldes just seetõttu, et need laevad ei ole välja renditud. 

Rootsi turistide huvi Eesti vastu on leige. Pandeemia eel sõitis Tallink Riia

ja Stockholmi vahel, praegu pole liini taaskäivitamine end ära tasunud, kuid Nõgene sõnul näeb Läti riik vaeva, et Tallink hakkaks Riiast uuesti Stockholmi sõitma ja on valmis jõuliselt tegema sihtkohareklaami, et Lätit Rootsis turundada.

Nõgene sõnas, et Eesti peaks samamoodi reklaami tegema, et Rootsi turiste Eestisse meelitada. Rootsi turg väärib tema hinnangul sihtkohana tähelepanu, et kõrge elatustaseme ja sissetulekuga turiste siia meelitada. 

Turistid vaatavad Balti riike siiski ettevaatlikult, ütles ta. Peale Covidit turistide huvi ei taastunud, kuna siis algas sõda Ukrainas. "Selle nimel tuleb tööd teha. Rootsist on võimalik reisida igale poole maailmas, seal on head ühendused. See ongi konkurents, mille nimel Eesti peab vaeva nägema," ütles ta.