Poolteist aastat tagasi sõlmisid Reformierakond ja Eesti 200 koalitsioonileppe, milles lubasid muu hulgas taastada reisilaevanduse toetusmeetme, et tagada Eesti konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega ning kaitsta tuhandeid töökohti Eesti laevadel.

"Ilma sarnase meetmeta võivad Eesti laevad ja töökohad liikuda varem või hiljem naaberriikidesse, mis tähendaks meie riigile maksutulu vähenemist ligi 54 miljoni euro võrra aastas. Toetus aitab hoida kulud kontrolli all, töökohti alles ning maksutulu Eestis," sõnas Leis paar kuud hiljem ka kliimaministeeriumi pressiteates.

Lõpuks otsustas riigikogu eelmisel aastal toetusmeedet siiski mitte taastada. Suuresti seetõttu, et reformierakondlane Mart Võrklaev lubas riigikogus hääletusel kaughasartmängumaksu langetamist toetada vaid siis, kui valitsus reisilaevanduse toetusmeetme ära jätab.

Riigieelarve strateegiasse jäi toetusmeede toona siiski sisse, mis tähendab, et valitsus oli tulevikuplaanides veel arvestanud kümne miljoni euro suuruse kuluga aastas reisilaevanduse toetamiseks.

Nendest tulevikuplaanidest sai reisilaevanduse toetusmeede ametlikult maha kriipsutatud alles selle nädala alguses, kui valitsus leppis kokku uues riigieelarve strateegias.

Nii on näiteks järgmise aasta riigieelarve seaduse dokumentides kirjas, et aastatel 2027-2030 hoitakse reisilaevanduse toetusmeetme mittejätkamisega kokku ligi kümme miljonit eurot aastas.

Tallink: otsus seab töökohad löögi alla

Tallinki juht Peep Jalakas sõnas, et olukord, et valitsus reisilaevanduse meetmega ikkagi järgmistel aastatel ei jätka, pole tegelikult hea ei Tallinki jätkusuutlikkusele ega ka Eesti merendusele laiemalt.

Jalakas ütles, et Tallink kaalub pidevalt, kas viia mõni enda laev Eesti lipu alt ära ning meetmega mittejätkamine muudab seda tõenäolisemaks.

"See võib löögi alla seada nii töökohad kui ka Eesti merenduse pikaajalisuse," sõnas Jalakas.

Meremeeste ametiühing teatas näiteks aasta tagasi, et Tallink võib Eesti lipu alt ära viia oma parvlaeva Victoria ühes 300 töökohaga.

Jalakas ei soovinud öelda, kui tõenäoline see on, et Tallink mõne laeva Eesti lipu alt ära viib.

"Kindlasti me ei kiirusta rapsides mingeid otsuseid tegema. Loodame ikkagi, et lõppkokkuvõttes need lõppotsused tagavad selle, et Eesti merenduspoliitika on pikaajaline ja jätkusuutlik," märkis ta.

Nii Jalakas kui ka meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember tõdesid, et iseenesest on olukord merenduses muutunud keerulisemaks.

"Kütusekulud on võrreldes aasta algusega just merekütuste puhul ligi kahekordsed. Teisalt on selle aasta algusest kaetud kogu reisilaevandus süsinikumaksudega, ka seal on täiendav kulu meile ikkagi miljonites eurodes. Kogu see kombinatsioon, kus kulud, mida ise mõjutada ei saa, suurenevad, paneb meile üha suurema surve, et kaaluda erinevaid võimalusi kulude optimeerimiseks," selgitas Jalakas.

"Väga lihtsad arvutused on näidanud, et see üks laev viib juba ära kümmekond miljonit maksulaekumist. Tõenäoliselt need inimesed elukohta ei vaheta, aga need on suured rahad, mida Exceli tabelisse numbreid kirjutades tuleks teada ja arvesse võtta," ütles Lember.

Leis: soovime töötada välja uue merenduse toetusmeetme

Taristuminister Kuldar Leis sõnas, et lõppkokkuvõttes sõltub see Tallinkist endast, kuidas see otsustab käituda.

"Oleme merendusettevõtetega pidevas kontaktis ja eesmärk on, et me oleksime riigina konkurentsivõimelised. Teisalt on aga teada, milline on meie riigieelarve seis on ja mida me selleks tegema peame, et miinus väiksem oleks. Igas vallas tuleb ühtepidi kokku tõmmata, teistpidi vaadata, kuidas konkurentsis olla," märkis ta.

Leis rääkis, et kliimaministeeriumil on siiski soov merendust toetada, aga natuke teistsugusel viisil. Nimelt küsitakse Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, et järgmistel aastatel saaks riigieelarvest rahaliselt toetada ettevõtteid, kes kasutavad keskkonnasõbralikumaid kütuseid.

"Kui me selle saame, siis on plaan uuesti minna järgnevate aastate riigieelarvest toetust küsima," märkis Leis.

Leis ütles, et praegu on kliimaministeerium arvestanud, et selle keskkonnasõbralike kütuste toetusmaht võiks olla enam-vähem sama, mis veel eelmisel aastal planeeriti reisilaevanduse toetusmeetmeks ehk umbes 10 miljonit eurot aastas.

"Kogu transpordisektor läheb keskkonnasõbralikumaks ja Eesti on igas sektoris sinnapoole liikumas. Autoturul on seda kõige paremini näha – elektrisõidukid tulevad peale. Samamoodi käib ka raudteel Tartu ja Narva suunal elektrifitseerimine. Nii nagu teisedki transpordivaldkonnad liiguvad keskkonnasõbralikuma kütuse poole, nii ka merendus," selgitas Leis.