Tallinna võimuliit pole suutnud järgmise aasta linnaeelarves kokku leppida
Tallinna linna järgmise aasta eelarve läbirääkimised on jõudnud seisu, kus tuleb otsustada veel mõne miljoni euro jagamine, kuid erimeelsused Isamaa ja ülejäänud erakondade vahel keerlevad peamiselt maamaksu ja lumelükkamise ümber ning seni pole kokkuleppeni jõutud. Lootus jääb, et järgmisel nädalal saab eelarve volikogule saata.
Tallinna linnavõimu neli osapoolt – Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid – pole seni suutnud linnavalitsuses pealinna järgmise aasta eelarvet kinnitada ja linnavolikogule arutamiseks saata, ka sel nädalal on kõigil kolmel nädalapäeval tundide kaupa arutatud, kuhu suunata kümmekond miljonit eurot, mille saatus veel lahtine.
Isamaal on oma nägemus, ülejäänud kolmel võimuliitlasel oma.
"Mis puudutab neid viimaseid miljoneid eurosid, siis on tulnud meil kolmekesi oodata, et mida Isamaa soovib teha riiklikust maamaksu tõusust saadava lisatuluga. Isamaal on olnud seni meist väga erinev nägemus, mida selle rahaga teha. Eks me oleme suutnud rohkem üksteisele läheneda ja oleme aina lähemal kokkuleppele," ütles reformierakondlasest abilinnapea Pärtel-Peeter Pere kolmapäeval peale järjekordset eelarvearutelu.
Isamaa abilinnapea Karl Sander Kase ütles peale kolmapäevast kohtumist, et tunnetuslikult öeldes oldi päev varem kokkuleppele lähemal. "Aga ma usun küll, et me suudame järgmiseks nädalaks kokku leppida," lisas ta.
Üks suur vaidlus, mis jätkub, puudutab maamaksu. Isamaa tahaks jagamata miljonid suunata maamaksu tõusu kompenseerimiseks. Pere sõnul saaks maksumaksja raha mõistlikumalt kasutada.
"Mis puudutab riiklikke makse – kas me soovime hakata ka käibemaksu või mõne muu maksu vastu midagi kompenseerima? Äkki võib Tallinna linn ka automaksu hakata kompenseerima – sellised akadeemilised absurdimaigulised küsimused tekivad siis, kui üks kohalik omavalitsus hakkab enda finantsvõimekust kõrvutama sellega, mis on riiklikud maksud. Tuleb aru saada, et raha on lõplik, ka Tallinna linna eelarve on lõplik. Raha ei tule seinast. Kui me lepime kokku, et me jaotame raha toetustena nii, et seal ei ole mingisugust vajaduspõhisust /...), (siis) meil oleks äärmiselt kahju, kui meil ei peaks jaguma raha näiteks lumekoristusele, õpetajate palgatõusule, teede-tänavate puhastusele," lausus Pere.
Kase sõnul pole talle meeltmööda, et koalitsioonipartner on vaidlused meediasse viinud, kuid möönis, et ka maamaksu üle vaidlused tõesti käivad.
"Riigikogus vastu võetud maamaksuseadus võib sisuliselt tähendada kuni 50 protsendist maamaksutõusu tuleval aastal. Ka koalitsioonikõneluste ajal me seda käsitlesime ja hetkel otsime lahendust selles osas, et kuidas seda maksutõusu Tallinna inimestele vältida. Aga seal on ka muid küsimusi," lausus Kase.
"Täna oleme jõudnud peaaegu toimiva lahenduseni, kuidas tuleval aastal maamaksuküsimust lahendada, aga jällegi, see ei ole ainuke küsimus, on ka teisi asjaolusid, mis vajavad veel arutamist," lisas ta.
Lumi on endiselt teemaks
Koalitsioonilepingus on peale maksutõusude vältimise ja maamaksu samaks jätmise üheks punktiks see, et linn võtab võimalikult kiiresti kõnniteede lumest puhtaks rookimise enda kanda. Kase sõnul peaks lepingus öeldut ka täitma.
"Küsimus on koalitsioonileppe täitmises – kui meil on lume lükkamise osas sõnastatud siht, et võimalikult kiiresti linn selle kohustuse enda õlgadele võtab, siis meie ootus on, et me sinna suunas liiguksime, suudaksime seda täita," lausus ta.
Pere, kes hiljuti vabandas, et tallinlaste ootused lumekoristuse asjus liiga kõrgeks aeti, ütles aga, et Reformierakonna jaoks on lumekoristus väga tähtis.
"Aga kui me soovime teha raha eest teisi asju, näiteks jagada seda otsetoetustena laiali, mitte vajaduspõhiselt, ikka seoses selle maamaksuga, siis on valikute ja kokkulepete küsimus, mõistagi. Aga mõlemaks asjaks (raha) – küsimus on, mis otsuseid me maksumaksja raha eest teeme. Reformierakond seisab parema, kvaliteetsema, ulatuslikuma lumekoristuse eest, oleme kogu aeg seisnud ja seisame edasi," lausus ta.
Kase sõnul saadakse aru, et eeloleva talve jaoks ei saanud kõiki plaane ellu viia, kuid järgmise talve jaoks peaks rohkem plaanis olema.
"Me teeme sel talvel juba suure sammu edasi. Aga 2025. aasta talve kontekstis on eesmärk ikkagi see, et koduomanikud linnale kuuluvate teede puhastamise kohustusest vabastada. Eesmärk on ju, et koalitsioonileppe punkt saaks täidetud, Me oleme selles osas juba suhteliselt lähedale jõudnud kokkuleppele," lausus ta.
Pere: koalitsioon aina tugevneb
Vaatamata erimeelsustele esimese täiemahulise linnaeelarve koostamisel (varem on kokku pandud kaks lisaeelarvet), on Pere ja Kase kindlad, et kokkulepe sünnib, linnaeelarve antakse volikogule üle ja koalitsiooniga on kõik väga hästi.
"Poliitika on kompromisside kunst ja kokkulepetele tuleb jõuda ning ma olen mitu korda öelnud suvel sügisel, et Reformierakonna jaoks on selles linnavalitsuses kõige olulisem eestikeelsele haridusele üleminek /.../ ja selle nimel me oleme valmis saavutama kokkuleppeid ja tegema kompromisse," lausus ta.
"Miks tasub olla optimistlik, on sellepärast, et eelarvekõnelusi peetakse ju heas usus, et jõutakse kokkuleppele, muidu nendel kõnelustel ei ole mõtet. Loodame, et järgmiseks nädalaks on kokkulepe saavutatud. Me eile (teisipäeval – toim.) õhtul istusime pikalt koos, täna ka, nädala alguses hilistel õhtutundidel – loodaks head konservatiivset koostöötahet, mitte meedia vahendusel rapsimist," ütles Kase.
Pere aga leidis, et võimuliit tegelikult aina tugevneb. "Meil on Tallinnas kevadest uus koalitsioon, see püsib, see aina tugevneb. Me oleme saanud suvel ja sügisel juurde Tallinna volikogus liikmeid. Meil läheb hästi," ütles ta.