Riigikogu menetluses on praegu kaks põhiseaduse muutmise eelnõu, mille mõlema sisuks on võtta hääletamise õigus agressorriikide kodanikelt. Koalitsiooni kompromiss-eelnõu järgi saavad kodakondsuseta inimesed, ehk halli passi omanikud valida. Teise, opositsiooni eelnõu järgi, ei saa.

Isamaa soov on, et mõlemad eelnõud läbiksid esimese lugemise ja siis langetatakse otsus. Sama toetab ka erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK), kellel riigikogus fraktsiooni pole.

"Kahtlemata tuleb ära võtta valimisõigus kolmandate riikide kodanikelt - Venemaa ja Valgevene kodanikelt. Aga täpselt samamoodi ka mittekodanikelt. See kompromiss, jutumärkides, mida koalitsioon sotsiaaldemokraatide poliitmängude tagajärjel tegi, on tegelikult äärmiselt lubamatu," rõhutas riigikogu liige, ERK-i poliitik Henn Põlluaas.

Küsimusele, kas Eesti rahvuslased ja konservatiivid annavad eelnõule vastuhääle, ütles Põlluaas, et lõpphääletuseni on veel aega. Samal seisukohal on ka Tõnis Mölder, kes on riigikogus fraktsioonitu, kuid on pärast Keskerakonnast lahkumist lähenenud Isamaale.

"Iseenesest see põhimõte, millega täna koalitsioon on välja tulnud on ma arvan väga õige, aga hetkel on miinimumeesmärk, et esimese lugemise läbimist ma kindlasti toetan, aga see, mis puudutab teist lugemist ja seda, et kuidas sinna saaks juurde halli passi valimisõiguse maha võtmise, siis see on järgnevate kuude parlamendi üks peamisi debatte," rääkis Mölder.

Fraktsioonitu Enn Eesmaa on andnud allkirja koalitsiooni eelnõule.

Koalitsiooni kompromissvariandile on vastu EKRE, kes toetab valimisõiguse võtmist nii agressorriikide kodanikelt kui ka halli passi omanikelt.

Keskerakond on aga vastu  igasugusele põhiseaduse muutmisele kuna see ei ole Keskerakonna hinnangul julgeoleku huvides.

"Tänane arutelu, need kaks eelnõu mida pakutakse, on tegelikult populistlik poliitika, mis viib meid just pigem julgeolekukriisile lähemale. Rääkimata sellest, et meil praegu riigis on muid probleeme, mida oleks vaja lahendada," ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Põhiseaduse muutmiseks on vajalik nelja-viiendiku poolthäälte enamus ehk maksimaalselt vähemalt 81 häält kui hääletavad kõik 101 riigikogu liiget.