Koalitsioonierakondade eelnõu järgi jääks kohalike valimiste hääletusõigus peale Euroopa Liidu ja NATO kodanike alles ka halli passi omanikele. Isamaa ja EKRE on sellele küll vastu, kuid ei toetanud Keskerakonna ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on nad valmis koos koalitsiooniga lahendusi edasi otsima, et põhiseadus ikkagi muudetud saaks.

"Eesti 200, Reformierakonna saadikud omavahel tunnistavad, et ka nemad sooviksid lahendada küsimuse nõnda, et me ei annaks põhiseadusliku õigusena kohalikel valimistel valimisõigust kodakondsuseta inimestele. Nüüd kahjuks sotsiaaldemokraadid on seadnud selle tingimuseks ja kogu koalitsioon istub selles pantvangikriisis. Ma arvan, et see ei ole väärikas," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul kavatseb opositsioon esitada eelnõule 20. jaanuariks muudatusettepanekuid, mida loodetavasti võetakse ka kuulda.

EKRE esimees Martin Helme ei soovi veel maha tõmmata punaseid jooni. Tema sõnul on selge, et koalitsioonil on kompromissi vaja, sest ilma opositsioonita põhiseadust muuta ei suudeta.

"Koalitsioonil ja eriti Reformierakonnal on tegelikult ju üsna lihtne valik. Kui nad need mittekodanikud sisse jätavad, siis on väga suur risk, et kogu see valimisõiguse piiramine kukub üldse läbi ja sellisel juhul on nad väga kõvasti vaeva näinud, poliitilist kapitali kulutanud ja mitte mingisugust tulemust ei ole. Minu meelest peaks neil olema sisemine motivatsioon meiega arvestada," sõnas Helme.

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et Reformierakond on valmis kuulama teiste erakondade ettepanekuid eelnõu paremaks muutmiseks. Samas pole tal illusioone, et üksmeelele jõudmine on lihtne.

"Üks võimalus on ka tähtaeg, et võib-olla kõiki muudatusi ei ole võimalik teha järgmisteks kohalikeks valimisteks, aga võib-olla sealt edasi saab tulla vastu ka rohkem sellele, mis on Isamaa soov ja taotlus. Nii et see on võib-olla natukene ka vihje, kus kokkuleppekoht võiks olla," ütles Kivimägi.

Keskerakond on põhiseaduse muutmisele jätkuvalt vastu.

"Juhul, kui see eelnõu võetakse vastu, siis see tähendab, et muutuvad ka valimisringkondade suurused ja neid fikseeritakse tegelikult 1. juuni seisuga. Nüüd me võime näha, kuidas selliseid tehnilisi detaile hakatakse kiirkorras ka muutma. Ma arvan, et selline suhtumine, et põhiseadust muudetakse niiviisi, on lihtsalt vale," rääkis keskerakondlane Andrei Korobeinik.

Korobeiniku sõnul on Eestis kohti, kus valimisõiguse kaotaks üle poole elanikkonnast, mis pole tema arvates hea demokraatiale.

Kolmapäevase riigikogu istungi algul andis ka Isamaa fraktsioon üle enda koostatud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muutmise eelnõu, mida on erakonna sõnul vaja, et põhiseaduse muutmine õnnestuks juba 2025. aasta valimisteks.

Opositsioonipoliitikute esitatud eelnõu lükkas riigikogu esimesel lugemisel häältega 54-24 tagasi ja see langes menetlusest välja.