Tartu keskpargi ala oli veel enne teist maailmasõda hoonestatud ning asus ka juba keskaegse Tartu kõrval. Mis keskpargi alal täpsemalt olnud on, näitavad TÜ arheoloogia kaasprofessori Andres Tvauri sõnul tulevased uuringud.

"Kohe siin samas meie selja taga on keskaegne vallikraav. Selle taga on linnamüür ja seal on keskaegne linn. Siin teisel pool oli samuti muinasasula. Teisel pool on emajõgi. Mis selle koha peal asuda võis, me veel ei tea. Tõenäoliselt sattus kesklinna aladelt igasugust prügi ka siia ja see prügi on sageli arheoloogide jaoks kõige huvitavam. See räägibki seda, kuidas inimesed päriselt elasid," selgitas Tvauri.

Nii on enne kultuurikeskuse ehitust alustatud arheologiliste eeluuringutega, mille käigus tehakse alale neli prooviauku. Esimesed kaevamised on toonud juba mitmeid leide. Kõige erilisemaks võib pidada luust kõrvalusikat, mida kasutati omal ajal kõrvade puhastamiseks

"Siin on selline väike valim nendest sügavamatest keskaja kihtidest potikilde. Siis kuulus kõrvalusikas, mida ma siin enne mainisin ka. Siin on näiteks Siegburgi pottsepakeskusest sellise kivikeraamilise kannu katke. Need kivikeraamilised katked on laias laastus 14.-15. sajandist. Lihtkeraamiliste nõude katked on varauusajani välja," rääkis arheoloogiliste eeluuringute juht Rivo Bernotas.

Tvauri sõnul võib Tartu kesklinna pidada arheoloogiliselt väärtuslikuks piirkonnaks, kuna niiske pinnase tõttu on ka orgaaniline materjal väga hästi säilinud.

"Siin on allikad, siin on emajõgi ja see kõik soodustab seda, et säilib selline materjal säilib - igasugused puitesemed, nahkesemed - mis enamasti ei säili. Siit kohast võib isegi midagi muinasaegset leida," rääkis Tvauri.

Bernotase sõnul on ka juba praeguseks tehtud tööde tulemusena selge, et arheoloogiliselt huvipakkuvad kihid on keskpargi alal olemas.

"Esimeses šurfis tuvastasime, et on olemas kihid alates Rootsi ajast kuni keskaja alguseni välja. Arheoloogiliselt huvipakkuvad kihid on siin olemas, [aga] kuidas see olukord kinnistu kõikides teistes servades on, seda peab näitama see, kui peamised pinnasekihid ära koorida. Siis saab seda öelda, aga nendes pooleteises prooviaugus, mis me hetkel oleme teinud, on kindlasti edaspidi uurimist vajavad kihid olemas," tõdes Bernotas.