Galerii: Emajõe veetaseme tõusu taga on jääummistused

Emajõe veetase on tõusnud jaanuari kohta tavatult kõrgele ja on praeguseks 206 sentimeetrit üle jaama graafiku nulli. Veetaseme kriitilise piirini on veel ligi pool meetrit minna ja kuigi praegune prognoos selleni jõudmist ei näita, on Tartu linn selleks valmistunud.
Kui kuu alguses oli Emajõe veetase ligi meeter üle jaama graafiku nulli, siis praeguseks on veetase ületanud juba kahe meetri piiri. Keskkonnaagentuuri hüdroloogilise seire Tartu piirkonna peaspetsialisti Tanel Tootsi sõnul oli veetase jaanuaris sama kõrge viimati 2018. aastal, kuid praegune olukord on tema sõnul siiski harvaesinev.
Ka tartlased on harjunud pigem kevadise suurveega.
"Lähiajal ei ole küll varem näinud. 2008. aastal, aga see oli aprillikuus, siis oli küll üle 300 (sentimeetri) kõrgus, aga praegusel ajal ei oska öelda küll, et oleks nii kõrge olnud," ütles Andre.
"Pigem ei mäleta, tihtipeale on ka (Emajõgi) jäätunud sellisel ajal, et siis võib-olla ei pane tähele. Pigem jääb kevadesse selline vee värk," lausus Elis.
Üks põhjuseid, miks Emajõe tase praegu nii palju tõusnud on, on näha Luunja sillalt, kus on Emajõele tekkinud jääst ja lumest ummistus ja nii ei pääse vesi edasi Peipsi poole.
"Jääummistuse tõttu on tõus olnud sentimeeter tunnis ehk viimase nädalaga on tõusnud kuskil 70 sentimeetrit Emajõgi. Kuhjumiskohtadel võib tekkida servaefekt, kus tekib sein ette veevoolule ehk serv kuhjab veel ummistust juurde. Kuna nädalavahetusel pühapäeva ja esmaspäeva vahel pärast suurt lumesadu, mis tekitas kohevat lobjakamassi, tuli veel külm, miinuskraadid, mis külmutas selle massi ära, siis sellest ongi see serva ja jäätakistuse efekt tekkinud Emajõel," rääkis keskkonnaagentuuri hüdroloogilise seire Tartu piirkonna peaspetsialist Tanel Toots.
Sademetest ja õhutemperatuurist lähtuva mudelprognoosi alusel võib vesi veel mõnikümmend sentimeetrit tõusta, mis tähendab et veetase jääb veidi alla kriitilise piiri. Sõltuvalt ilmast võib prognoos ka muutuda.
"Kuna on väga ootamatud olud, siis prognoosida ei saa, võib ka hullemaks minna justnimelt selle servaefekti tõttu. Vahelduvad pluss- ja miinuskraadid võivad jää liikuma panna ja erinevates kohtades servaefekti tekitama hakata rohkem kui praegu. Aga üldiselt ummistused likvideeruvad mõne päevaga ise," lausus Toots.
Ka Tartu linnavalitsus on valmis reageerima, kui veetase peaks siiski kriitilise piirini jõudma.
"Sellisel juhul on meil vajalik kas kraavid või truubid sulgeda, see on esmane tegevus. Loomulikult soovitame kõigil elanikel, kes madalamates piirkondades elavad, jälgida keldreid, kuidas veetase keldrites on, ja vajadusel asuda pumpama," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
Toimetaja: Airika Harrik, Marko Tooming