Valimiste eel ennustatud tasavägine seis demokraat Kamala Harrise ja vabariiklase Donald Trumpi vahel sai valimisõhtul kiire lõpplahenduse. Juba südaööl lahkusid murelikud Harrise toetajad riigi pealinnas Washingtonis toimunud valimispeolt, kuid lootust veel ei kaotatud.

"Kuniks pole ametlikult kinnitatud, et Trump on valitud presidendiks ja kuulutatud võistluse võitjaks, on mul veel lootust, et Harris võidab. Ta tegi suurepärast kampaaniat ja ta väärib seda," ütles Harrise toetaja Adrienne Sumner. 

Mõned tunnid hiljem juubeldati aga juba Floridas, kus Donald Trump astus lavale võidukõnega.

"See jääb igaveseks meelde kui päev, mil ameeriklased taastasid kontrolli oma riigi üle," ütles Trump oma kõnes.

Washingtonis, kus pealinlastel on Kapitooliumi rahutused veel eredalt meeles, valmistuti ka teistsuguseks stsenaariumiks. Ligi nädal pärast valimisi analüüsitakse jätkuvalt, miks alahinnati valimiste eel Donald Trumpi toetust ning mis sai Kamala Harrisele saatuslikuks.

"Rahvas tõesti janunes muutuse järele Bideni administratsioonist. Kamala Harrise otsus Bideni poliitikast vaid veidi eemale kalduda tähendas tõenäolisel, et suurema osa valijate arvates oli tegemist praeguse presidendi Joe Bideni referendumiga. Neile ei meeldinud see, mida ta tegi. Nad arutlesid, et neli aastat tagasi olid ajad Trumpi ajal paremad ja hääletasid seetõttu tema poolt," leidis Emory ülikooli professor Bernard Fraga.

Pettumus Joe Bideni administratsioonis on jõudsalt parandanud Trumpi positsiooni valijagruppides, millele veel mõni aeg tagasi toetusid väga tugevalt just demokraadid.

"Hääli tuli igast nurgast: liitudest, mitteliitudest, afroameeriklastelt, hispaania-ameeriklastelt, aasia-ameeriklastelt, araabia-ameeriklastelt, moslemitelt. Kõik olid esindatud. Ja see on väga kena," lausus Trump.

"On toimumas ümberkorraldamine, mis osaliselt on väga tervislik nähtus. Eriti näeme muudatust mittevalgete valijate seas. Paljud mittevalged valijad hääletasid vabariiklaste kandidaadi poolt," ütles Colorado Boulderi ülikooli professor Doug Spencer.

Näiteks lootsid demokraadid, et Trumpi karm immigratsioonipoliitika tagab neile USA latiinode hääled, kuid endine president on kogukonnas hoopis kogunud populaarsust.

"Minu vanavanemad ja minu vanemad olid demokraadid, sest demokraadid aitasid vaeseid. Aga see oli enam kui 50 aasta tagasi. Ja ma olen märganud, et see pole enam nii," nentis Trumpi toetaja Neldas Cruz Gonzales.

"Ma olen demokraat. Olen olnud terve elu demokraat. Kuid olen erinevatel valimistel hääletanud vabariiklaste poolt ja eriti just sel korral," ütles samuti Trumpi toetanud Jorge Bazan.

Just keskklassi kõnetamine ja majanduspoliitika osutuski Trumpile võidu võtmeks. Ka valimiseelsed küsitlused näitasid, et ameeriklased usaldaksid riigi majanduse meelsamini just Trumpi, mitte Harrise kätte. Demokraatidel on nüüd palju mõtteainest ja neli aastat vigade paranduseks.

Päev pärast valimisi tunnistas Harris kaotust Trumpile, kuid kutsus oma kõnes toetajaid üles meelt mitte heitma.

"Nende valimiste tulemus ei ole see, mida me tahtsime. Mitte see, mille nimel me võitlesime. Mitte see, mille poolt me hääletasime. Aga kuulake mind, kui ma ütlen. Kuulake mind, kui ütlen, et lootusekiir põleb alati eredalt. Nii kaua, kuniks me ei anna alla, ja nii kaua, kuniks jätkame võitlust," lausus Harris.

Samal ajal kohanes maailm Trumpi valimisvõiduga ning riigipead saatsid endisele ja nüüdseks ka tulevasele USA presidendile õnnesoove. Nii Ameerika Ühendriikides kui ka terves maailmas oodatakse, milliseks võib kujuneda valimiste eel väga julgeid lubadusi jaganud Trumpi teine ametiaeg.

"Küsimus on, kas Trump tunneb end praegu julgustatuna, seda oma võidust nii rahvahääletusel kui ka valijameeste toetuse tõttu, et taotleda nüüd kättemaksu oma poliitilistele vaenlastele? Arvan, et on inimesi, kes tahavad näha, kas Trumpi tuleb võtta sõna-sõnalt või mitte, kas teda peaks võtma tõsiselt," ütles Emory ülikooli politoloog Andra Gillespie.

Uueks administratsiooniks hakati kohe valmistuma ka Eesti suursaatkonnas Washingtonis.

"Ma usun, et meie arusaamine sellest, kes Trumpi administratsiooni võivad eeskätt välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes mõjutama jõuda, on suhteliselt hea. Ja mitte ainult arusaam hea, vaid mõnega neist oleme mitte ainult viimase aasta või paari jooksul, vaid mõnel juhul 15 aasta jooksul koostööd teinud, tundnud neid ja oskame seetõttu ka ennustada nende seisukohti," märkis Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk.

Eesti saatkonnas ollakse valmis väljakutseteks ning fookuseks jääb jätkuvalt sõda Ukrainas. Kuigi Trump on Euroopa suunal olnud kriitiline, sõnas suursaadik Prikk möödunud nädalal, et eestlastel on põhjust olla enesekindlad.

"Kui riik, kes tõsiselt panustab enda kaitsesse, meil ei ole põhjust midagi karta, vaid vastupidi, meil on põhjust otsida koostöökohti president Trumpi administratsiooniga," ütles Prikk.