Oluline kolmapäeval, 13. novembril kell 22.34:

- Ukraina süütas droonirünnakuga kütusehoidla Belgorodi oblastis;

- Blinken lubas Ukrainale toetust kuni Trumpi võimule saamiseni;

- Johnson: kui Trump loobub Ukraina toetamisest, võib tekkida vajadus saata sinna Briti väed;

- Vene väed valmistuvad rünnakuks Zaporižžja suunal, mitte Zaporižžjale;

- USA: Põhja-Korea sõdurid osalevad lahingutes Kurski oblastis

- Sevastoopolis hukkus autoplahvatuses Vene mereväe kõrge ohvitser;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1770 sõdurit;

- Saksamaa saadab Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS-T.

Starmer: Biden peab andma Ukrainale 20 miljardit enne Trumpi tulekut

Suurbritannia peaminister Keir Starmer nõuab kohtumist USA presidendi Joe Bideniga, et arutada Ukrainale 20 miljardi dollari suuruse laenu andmist enne Donald Trumpi ametisseastumist, vahendas kolmapäeval The Telegraph.

Peaminister nõuab Bideniga näost näkku kõnelust, kui nad mõlemad osalevad järgmisel nädalal Brasiilias toimuval G20 tippkohtumisel. Eeldatavasti arutatakse ka Ukrainale loa andmist tulistada kaugrakette Storm Shadow Venemaa sügavusse, millele Biden on vastu, seisab sõnumis.

Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid esmaspäeval Pariisis võimalust panna USA muutma oma seisukohta Storm Shadows'i suhtes, vahendab The Telegraph.

Kaks riigijuhti vestlesid 20 minutit üks-ühele Ukrainast ilma abide delegatsioonita, mis peegeldab arutelu poliitilist tundlikkust.

Blinken: USA tugevdab enne Trumpi ametiaega toetust Ukrainale

President Joe Biden kavatseb ametiaja viimastel kuudel suurendada USA sõjalist toetust Ukrainale, ütles välisminister Antony Blinken kolmapäeval.

"USA asub kindlustama kõike, mida me Ukraina heaks teeme, et olla kindel tema suutlikkuses kaitsta end Venemaa agressiooni vastu", ütles Blinken Brüsselis NATO peakorteris ajakirjanikele enne kohtumist oma Ukraina ametivenna Andri Sõbihaga.

"Meie fookuses on täna sammud, mida jätkame Ukraina toetamiseks. USA jätkab tööd selle nimel, et Ukrainale mõeldud ressursid jõuaksid kohale," ütles Blinken.

Blinken meenutas septembris Ukrainale eraldatud kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi, samuti paar nädalat tagasi eraldatud ligi poolt miljardit dollarit.

"Oleme pühendunud sellele, et lähikuudel läheks kõik saadaolevad dollarid Ukrainasse. Ootame kannatamatult vestluse jätkamist," ütles välisminister.

Ukraina süütas droonirünnakuga kütusehoidla Belgorodi oblastis

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Venemaal Belgorodi oblastis asuvale kütusehoidlale ning süütasid selle.

Ukraina mehitamata süsteemide ja erioperatsioonide väejuhatuse üksused koostöös teiste üksustega ründasid esmaspäeva hilisõhtul Belgorodi oblastis Starõi Oskoli asula lähistel paiknevat Oskolneftesnabi kütuse- ja määrdeladu, teatas Ukraina väejuhatus teisipäeva õhtul.

Esialgse info kohaselt puhkes objekti territooriumil tulekahju ning süttis vähemalt üks kütusemahuti, aga täpsemad kahjud on selgitamisel.

Belgorodi oblasti kuberneri teatel saadeti sündmuspaika kümme tuletõrjemeeskonda, ükski inimene rünnakus viga ei saanud.

"Selliste objektide tabamine tekitab Vene armeele tõsiseid logistilisi probleeme ja vähendab oluliselt nende rünnakupotentsiaali," märkis Ukraina peastaap oma kommentaaris.

Scholz: Saksamaa jätkab Ukraina toetamist võitluses Venemaaga

Kantsler Olaf Scholz tõotas kolmapäeval, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist võitluses Venemaaga.

"Meil on kohustus tagada, et (Ukrainat) ei jäeta üksi," ütles Scholz, kelle valitsus on sattunud poliitilisse kriisi.

Kiiev "võib arvestada meie riigi ja meie solidaarsusega", lisas Scholz.

Blinken lubas Ukrainale toetust kuni Trumpi võimule saamiseni

Kolmapäeval Brüsselis NATO peakorterit külastanud USA välisminister Antony Blinken kinnitas, et president Joe Bideni administratsioon suurendab oma toetust Ukrainale veel nende mõne kuu jooksul, mis neile Donald Trumpi presidendiks naasmiseni on jäänud.

Blinken ütles pärast NATO peasekretäri Mark Ruttega kohtumist alliansi peakorteris, et arutati jätkuvat Ukraina toetamise jätkamist ning tööd, mida NATO peab tegema oma kaitsetööstusbaasi tugevdamiseks.

Ametist lahkuv USA administratsioon jätkaks kõike, mida ta Ukraina toetamise heaks teeb, ütles ta.

"President Biden kavatseb sõita kuni finišilindini ja kasutada iga päeva, et jätkata seda, mida oleme viimase nelja aasta jooksul teinud, mis on selle liidu tugevdamine," ütles Blinken.

USA järgmiseks presidendiks valitud Trump, kes on seadnud kahtluse alla USA sõjalise toetuse Ukrainale, on ka öelnud, et lõpetab kiiresti Venemaa sõja, ütlemata samas, kuidas ta seda teeks. See on tekitanud USA liitlastes muret, et ta võib üritada sundida Kiievit leppima rahuga Moskva tingimustel. Biden lahkub ametist 20. jaanuaril.

Rutte ütles, et Venemaa pole Ukrainas, kuhu ta tungis 2022. aasta veebruaris, veel võitnud.

"Ilmselgelt peame tegema rohkem, et Ukraina peaks võitluses vastu ja suudaks Venemaa pealetungi nii palju kui võimalik tagasi tõrjuda ja takistada (president Vladimir) Putinit Ukrainas edu saavutamast," ütles ta.

USA välisministeeriumi ajakava kohaselt kohtub Blinken eeldatavasti hiljem Ukraina välisministri Andrii Sõbihaga ning ka NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Christopher Cavoliga, EL-i kõrgeimate ametnike ja Briti välisministri David Lammyga.

Johnson: kui Trump loobub Ukraina toetamisest, võib tekkida vajadus saata sinna Briti väed

Ühendkuningriigi endine peaminister Boris Johnson ütles, et Briti väed võidakse saata Ukrainasse, kui USA presidendiks valitud Donald Trump vähendab sõjalist abi Kiievile.

Johnson rõhutas, et Ukraina toetamine on ülioluline, et Venemaa ei võidaks Ukrainas ega hakkaks ähvardama ka teisi Euroopa riike. Kui Ukraina kukub, toob see kaasa veelgi suurema ohu meie piiridel, Euroopa kontinendi piiridel kõikjal, kus Venemaa demokraatiaid hakkab ohustama, rääkis ta.

Endine peaminister viitas konkreetselt võimalikele riskidele Balti riikide ja Gruusia jaoks, andes mõista, et Ukraina lüüasaamisel on kaugeleulatuvad tagajärjed kogu Euroopas.

"Lubage mul esitada rahaline argument, miks see on hea riiklike vahendite investeering, miks on demokraatia kaitsmine Ukrainas tegelikult mõistlik investeering," rääkis Johnson väljaandele GB News.

Tema sõnul toob Ukraina toetuseta jätmine Suurbritanniale tulevikus kaasa oluliselt suuremad kulud.

"See, mida ma nüüd ütlen, on mõeldud inimestele, kes vaatavad ja mõtlevad, miks me ukrainlasi toetame? See on sellepärast, et vastasel juhul ohustab meie kollektiivset julgeolekut taas tõusev Venemaa, mis ähvardab erinevaid Euroopa riike," ütles ta.

Endine peaminister hoiatas, et selline stsenaarium sunniks Suurbritanniat vägesid otse konfliktikoldeisse saatma.

Kommenteerides USA järgmise presidendi Donald Trumpi seisukohti Ukraina suhtes, tõi Johnson esile erimeelsused USA Vabariikliku Partei sees.

"Donald Trumpi kõrvu kostab palju erinevaid hääli ja seal on ka vabariiklaste partei rühm, tegelikult on neid üsna palju, kes võtavad Ukraina suhtes vale joone," tõdes Johnson.

Briti ekspeaminister kritiseeris mõningaid vabariiklasi, kes tema sõnul on justkui Putini fännid.

Sellegipoolest kiitis ta Trumpi toetust Ukrainale tema esimesel ametiajal. "See on seesama Trump, kes muutis Ukraina käekäiku tohutult, kui andis loa tarnida Ukrainale õlalt lastavaid tankitõrjerakette Javelin," märkis Johnson, lisades, et ilma USA 45. presidendi toetuseta oleks olnud lahing Kiievi pärast võib-olla väga teistsugune.

Oktoobris ütles Johnson, et Trumpi ettearvamatus võis olla piisav, et heidutada Putinit alustamast täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Samuti avaldas ta veendumust, et Trump ei hülga Ukrainat, kui temast saab president.

Vene väed valmistuvad rünnakuks Zaporižžja suunal, mitte Zaporižžjale

Vene okupatsiooniväed valmistuvad rünnakuteks Zaporižžja suunal, aga mitte otse linnale endale, teatasid Ukraina võimud. Jutt käib taktikalistest ründeoperatsioonidest mitme asula piirkonnas. 

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juures tegutseva väärteabega võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko rõhutas, et vaenlane püüab külvata oma infokampaaniaga paanikat.

"Vaenlasel pole jõudu Zaporižžjat ennast rünnata, kuid venelased paisutavad sõjakorrespondentide kaudu oma plaane, et külvata paanikat," selgitas ta.

Kovalenko sõnul vaatlevad venelased ka Kurahhove suunda "võimaliku tegevusena Zaporižžja oblastis".

"Vaenlane pommitab Zaporižžjat ennast kahjuks õhust," nentis keskuse juht.

Briti väljaanne The Economist kirjutas, et Venemaa valmistab ette rünnakut Zaporižžjale. Väljaanne märgib, et Zaporižžja oblastis algab lahing selle nimel, mis Ukraina luure hinnangul on rünnak oblastikeskusele ja olulisele tööstussõlmele.

Varem hoiatas Ukraina Lõuna väekoondise kõneisik Vladõslav Vološin, et Vene okupantide uus pealetung võib alata mis tahes päeval. Ta hoiatas, et vaenlane viib Zaporižžja oblasti lõunaosas asuvatele positsioonidele väljaõppinud rünnakuüksusi.

USA: Põhja-Korea sõdurid osalevad lahingutes Kurski oblastis

USA välisministeerium kinnitas teisipäeval, et Põhja-Korea sõdurid on hakanud osalema lahingutes koos Vene üksustega Venemaa Kurski oblastis Ukraina piiril.

Ministeeriumi esindaja sõnul on Põhja-Korea saatnud Venemaale üle 10 000 sõduri, kellest suurem osa on siirdunud Kurski oblastisse, kus nad lahingutes osalevad.

USA kaitseministeerium hindas veidi üle nädala tagasi, et Põhja-Korea on piirkonda saatnud kuni 12 000 sõdurit, kuid Põhja-Korea vägede osavõttu lahingutest toona ei kinnitatud.

Sevastoopolis hukkus autoplahvatuses Vene mereväe kõrge ohvitser

Okupeeritud Krimmis Sevastoopoli linnas sai kolmapäeval surma kõrge Vene Musta mere laevastiku ohvitser, kui tema auto plahvatas ja süttis põlema.

Vene propagandistide väitel asus autos esimese järgu kapteni (maaväe polkovniku, lääne mõistes koloneli) auastmes ohvitser ning ta ei pääsenud plahvatusest eluga, vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net.

Plahvatuse toimumist kinnitas ka Sevastoopoli okupatsioonivõimude juht Mihhail Razvožajev ning lisas, et välistada ei saa diversiooni.

LIGA.net viitas varasemalt Ukraina erioperatsioonides tapetud Vene sõjaväelastele.

Nii tapeti septembri lõpus Moskva lähistel tapeti Vene drooniprogrammi üks juhtivaid ohvitsere, polkovnik Aleksei Kolomeitsev, kes õpetas välja ründedroonide operaatoreid, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR).

 15. septembril tapeti aga Venemaal Belgorodis Vene propagandist Aleksandr Korobov, kelle kolju oli purustatud. Vene meedia teatel oli ta saanud kallaletungis rängalt viga. Korobov, hüüdnimega Krab (e.k. Krabi) esines sõjakorrespondendina Kremli riiklikus meediakanalis Rossija 1 ning HUR-i andmeil juhtis ka selle Belgorodi filiaali. HUR-i andmeil osales ta ka isiklikult Ukraina-vastaste sõjakuritegude toimepanemises.

1. oktoobril tapeti aga Melitopolis autoplahvatuses kolm okupatsioonivägede sõdurit, kes olevat terroriseerinud kohalikke elanikke.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1770 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 714  380 (võrdlus eelmise päevaga +1770);

- tankid 9300 (+24);

- jalaväe lahingumasinad 18 896 (+49);

- suurtükisüsteemid 20 408 (+56);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1249 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 798 (+61);

- tiibraketid 2636 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 966 (+96);

- eritehnika 3629 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Saksamaa saadab Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pärast telefonikõnet Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et kuues Saksa IRIS-T jõuab Ukrainasse 2024. aasta lõpuks, vahendas BBC.

"Kantsler Scholz kinnitas, et kuues kavandatud IRIS-T õhutõrjesüsteem jõuab Ukrainasse selle aasta lõpuks. Arutasime ka õhutõrjetarneid järgmisel aastal ja väljavaateid täiendava õhutõrjeabi saamiseks Saksamaalt," ütles Zelenski.

Saksamaa Ukrainale antava sõjalise abi ametliku nimekirja kohaselt on Saksamaa seni viinud Ukrainale viis IRIS-T SLM keskmaaraketisüsteemi ja neli IRIS-T SLS lühimaaraketisüsteemi ning kavatseb toota ja üle anda veel seitse IRIS-i. T SLM ja kaheksa IRIS-T SLS-i.