Sealjuures on Keskerakonna toetus muust rahvusest vastajate seas kerkinud 58,8 protsendile ja SDE-l samas valijarühmas langenud 8,1 protsendile. Suure tõenäosusega on Keskerakonna tõusu ja SDE languse taga mittekodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmise temaatika.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ja oli 29,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud, kuid on viimase kolme nädalaga langenud 1,7 protsendipunkti võrra. Peaministriparteid toetas 17,9 protsenti küsitletutest.

Kolmandale kohale tõusis Keskerakond 14,1 protsendi suuruse toetusega, nädal varem oli nende toetus 12,5 protsenti.  

Esikolmikule järgnevad SDE 13,5 protsendi ja EKRE 12,6 protsendiga.

Parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on jätkuvalt Eesti 200, mida toetas neli protsenti.

Neid edestasid ka parlamendivälised Parempoolsed, mida toetas 4,5 protsenti.

Rohelisi toetas 1,6 protsenti, erakonda Koos 1,0 protsenti ning Erakonda Rahvuslased ja Konservatiivid 0,9 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetas kokku 35,4 protsenti ning opositsioonierakondi 56,1 protsenti vastajatest. 

Kui valimised toimuksid täna, pääseks Norstati tulemuste põhjal parlamenti viis parteid. Isamaa saaks riigikogus 36 kohta, Reformierakond 20 kohta, Keskerakond 16 kohta, SDE 15 kohta ja EKRE 14 kohta. Eesti 200 jääks praeguse reitinguga riigikogust välja.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. oktoobrist 10. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. 

Küsitluse tellija tõi välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinesid märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4001).

Viimase nädala tulemuste põhjal toetas Isamaad 26,9 protsenti, Reformierakonda 17,6 protsenti ja Keskerakonda 17,2 protsenti. Esikolmikule järgnesid EKRE 13,5 protsendi ja SDE 12,6 protsendi suuruse toetusega. 

Küsitluse metoodika 

Tulemuste presenteerimisel on Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,75 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,75 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. 

Küsitlused viidi läbi kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Tulemustega on põhjalikumalt võimalik tutvuda siin.