Jerry Sheridan armastab oma rantšot Arizona osariigi pealinna Phoenixi külje all. Pühendunud abikaasa, perepea ja kristlane on eriti uhke hobuste ja relvade üle.

"See on minu väike tulirelvade kollektsioon, üsna tagasihoidlik. Mul on vedanud, mul on kolm püstolkuulipildujat. Olen suur teise konstitutsiooniparanduse ehk relvaõiguste pooldaja. Olen suur pooldaja. Meie riik rajati kahel põhimõttel. Sõnavabadus ja vabadus üldse. Ja relvad, tagamaks, et keegi ei võtaks meilt seda vabadust," ütles Sheridan.

66-aastane Sheridan on korrakaitse veteran. Ligi 40 aastaga töötas ta end Maricopa maakonna šerifibüroos kõige madalamalt astmelt üles ja kandideerib viimastel valimistel selle juhiks.

"Keegi ei kasuta ära Sheridanide peret, seda ütlen kohe. Ja kui mina olen šerif, ei kasuta keegi ära minu kodanikke," sõnas Sheridan.

Metsiku Lääne seadusesilmad pole ajalooraamatute ja filmide kangelased, vaid šerifi teenistus eksisteerib tänaseni paralleelselt politseiga umbes 3000 USA maakonnas ja omab eriti suurt rolli just väljaspool suurlinnu. Sõltuvalt maakonna suurusest võib nende tööpiirkonnas olla mõnisada või siis mitu miljonit elanikku ning varustus ja koosseis vägagi võimekas.

Enamasti on maakonna šerif ehk teenistuse juht valitav ja kandideerib omas piirkonnas samal ajal, kui hääletatakse kongresmene ja presidenti. Sellele kohale pretendeeribki Vabariikliku Partei esindajana pindalalt USA neljandas, 4,5 miljoni elanikuga Maricopa maakonnas Jerry Sheridan. Tema stiilile truult toimub järjekordne kohtumine potentsiaalsete valijatega kohalikus relvaklubis ja lasketiirus.

Üle riigi valitseb rahulolematus elukalliduse ja illegaalse immigratsiooniga, käib vaidlus abordi ja võrdõiguslikkuse teemal, aga siin seltskonnas annab eriti tooni viha demokraatide juhitud keskvalitsuse vastu ja veendumus, et 2020. aasta presidendivalimiste tulemusi võltsiti. Kõik siin tahavad, et Donald Trump naaseks pärast nelja-aastast vaheaega Valgesse Majja. 

Sheridan kuulub vastuolulisse rühmitusse, mille nimi on Põhiseaduslike Šerifite ja Korravalvurite Liit ehk lühendatult CSPOA, mille üks asutaja on endine seadusesilm Richard Mack.

"Me peame võtma tagasi vabaduse ja võtma osariikide kaupa tagasi ka Ameerika, koos põhiseaduslike šerifite ja rahvaga," ütles Richard Mack.

Lihtsalt öeldes on konstitutsiooniliste šerifite põhitees, et põhiseadus annab neile oma piirkonnas õiguse otsustada, kas üleriiklikku ehk föderaalset seadust täita või mitte. Šerifil on nende arust absoluutne võim nagu Metsikus Läänes vanasti, kui peamine liiklusvahend oli veel hobune.

"Meil näib olevat üha vähem ja vähem vabadusi, sest föderaalvalitsuse türannia kehtestab igasugu seadusi. Kui 2020. aastal oli koroona, siis oli palju valitsuse määrusi, maskide kandmisest restoranide sulgemiseni. Põhiseadusliku šerifina mina neid põhiseadusevastaseid määrusi ei jõustaks," ütles Jerry Sheridan.

Ühelt poolt käib jutt ülevalt peale surutud lollidest seadustest, teisalt on selge mure traditsioonilise konservatiivse eluviisi säilimisest, mille lahutamatu osa on religioon ja relvad, nagu selgub Macki loengus paar kuud enne valimisi. Samuti ütles ta, et ebaõiglasi seadusi peaks kõik eirama.

Nii naabermaakonna Pima demokraatide ridadesse kuuluv šerif Chris Nanos kui kodanikuõiguste organisatsiooni Lõuna Vaesuse Seaduskeskus analüütik Rachel Goldwasser leiavad, et konstitutsiooniliste šerifite tõlgendus on nonsenss, lisaks on liikumine nende hinnangul sisult paremäärmuslik, toksiline ja ebademokraatlik.

"Kahjuks on tekkinud olukord, kus inimesed, kellel on võim ja relvad, kes on mõeldud seaduste ja suuniste kaitseks, on korraga hakanud ohtlikult käituma," ütles Goldwasser.

Pima maakonna šerif Chris Nanos ütles, et tema meelest on eriti ohtlik, kui ametisse kandideerivad inimesed, uskudes, et saavadki võimu enda kätte. "Et neile ei kehti ükski reegel. Et nemad ise kehtestavad reegleid. See on täielik jama," ütles Nanos.

2021 jaanuaris oli Kapitooliumi ründajate hulgas mitmeid konstitutsiooniliste šerifitega tihedalt lävivaid käivaid aktiviste.

"CSPOA käib läbi paljude USA ekstremistidega. Nende seas on valgete ülemvõimu pooldajad, neokonföderaadid, samuti ka vandenõuteoreetikud, sõltumatud kodanikud, kes keelduvad seadusi täitmast, aga ka kõik seal vahepeal," lausus Goldwasser.

"Häbilugu. Selline retoorika pole kunagi päris kahjutu. Vihakõne, vaenuõhutamine mingi inimrühma vastu, olgu need migrandid, LGBTQ või veel keegi. Vihkamisele pole meie riigis kohta," lisas Chris Nanos.

Nii konstitutsiooniliste šerifite juht Sam Bushman kui ka teised tipud eitavad rassismi ja vägivaldset allumatust, aga isegi treenimata kõrv saab aru, et tegu on semantilise juuksepoolitamisega. Võtame kasvõi esinemise järjekordses taskuhäälingus. End patriootlikuks nimetav veebisaade jõuab ruttu vandenõuteooriani, et kolme aasta tagune Kapitooliumi mäss, mille eest on juba tuhatkond inimest süüdi mõistetud, oli lavastus.

Hirmukülvamine 6. jaanuariga seoses. Olgem ausad, need rahutused olid FBI korraldatud. See ongi suur probleem. Washington on nii korrumpeerunud, et jätkataksegi samal moel, vaheta ainult nimesilt uksel ja endine jama jätkub. Vahel peavad head inimesed tegema asju, mida nad teha ei taha. Teate, mille garanteerib 2. konstitutsiooniparandus? Selle, mida tegid meie riigi loojad. Meie õiguse vastu hakata. Kui valitsus pöördub meie vastu, siis peamegi seda tegema. Ja uskuge mind, ma ei toeta vägivalda. Aga kui see on taas vajalik nagu kodusõja ajal, siis peame olema selleks suutelised. /…/

Rachel Goldwasser ütles, et konstitutsioonilised šerifid tahavad luua riiki, kus kõik järgivad nende kehtestatud reegleid, mis isiklikult või poliitiliselt põhinevad nende veendumustel ning samas üritatakse korrakaitset radikaliseerida.

Richard Macki sõnul on aga alternatiiv kümme korda hullem. "Täielik türannia, valitsuse ülemvõim, diktatuur, totalitaarne valitsus. See on orjastamine," sõnas Mack.

Goldwasseri sõnul pole neile aga antud selliseid volitusi, mille nad ise endale võtsid. "Kui veel rohkem šerifeid selliseks muutub, siis näeme seadusliku korra lagunemist ja šerifeid, kes vähemalt vaikimisi on huvitatud demokraatia langusest," sõnas ta.

"Me pole sellised juhtide või šerifitena. Ei ole sellised politseinike või abišerifitena. Me pole sellised kogukonnana," ütles

Kogukond arvab siiski pisut teisiti. Jerry Sheridan on edukas nii eelvalimistel kui ka läinud kolmapäeval, 6. novembril. Nii nagu Donald Trump üleriiklikus presidendirallis, alistab ka Sheridan demokraadist vastase veenvalt, kogudes nelja ja poole miljoni elanikuga maakonnas ligi 900 000 häält, üle 100 000 enam kui konkurent. Võidujärgses intervjuus lubab ta olla aus šerif nii 2700 otsesele alluvale kui kogu maakonna elanikkonnale.

"Ma olen kõigi 4,6 miljoni elaniku šerif siin maakonnas. Mind ei huvita, kas ma teile meeldin või mitte, kas te mind toetasite või mitte, kas te minu poolt hääletasite või mitte või kas te andsite mulle portsu raha. See ei loe. Sest šerif on selleks, et kehtestada seaduse võim ja see puudutab kõiki," ütles Sheridan.