Riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis kolmapäevasel istungil teise lugemise 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Opositsiooni esitatud muudatusettepanekud jättis rahanduskomisjon arvestamata.
Teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 59 muudatusettepanekut, millest kuus ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata.
Ülejäänud muudatused jättis komisjon arvestamata. Samas tegi komisjon ise koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Rain Epler, Arvo Aller, Martin Helme ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Mart Maastik, Tõnis Lukas, Priit Sibul, Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Jaak Aab. Kõnega esinesid ka fraktsiooni mittekuuluvad Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud riigikogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 21, vastu aga 59 riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
Kolmandaks lugemiseks saavad komisjonid ja fraktsioonid 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 28. novembril kella 17.15-ni.
Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKP-st. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKP-st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.
Riigikogu istung, mis algas kolmapäeval kell 14, lõppes kell 3.22 neljapäeva varahommikul. Lisaks riigieelarve eelnõu teisele lugemisele oli päevakorras veel kaheksa eelnõu teine lugemine. Riigikogu võttis lõppenud istungil vastu neli seadust.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi